Pühapäevaste duumavalimiste järel pääses Vene riigiduumasse kuus viieprotsendilise valimiskünnise ületanud jõudu.
Võitjaks osutus Venemaa Kommunistlik Partei, hästiorganiseeritud ülevenemaaline jõud, mille valijateks olid peamiselt nõukogudenostalgiast haaratud inimesed. Partei programm näeb ette Nõukogude Liidu taastamist, kuigi sõna "kommunism" seal ei kasutata.
Teise koha saavutas valimisblokk Ühtsus, mida juhib Kremli-meelne eriolukordade minister Sergei Shoigu. Selge programmi puudumisest hoolimata kogus Ühtsus umbes veerandi häältest. Bloki edu võtmeks oli Tshetsheenia sõjaga ülipopulaarseks saanud peaministri Vladimir Putini otsene toetus.
Valimisblokk Isamaa/Kogu Venemaa on vasaktsentristlik opositsiooniliit, mille juhtideks on endine peaminister Jevgeni Primakov ja Moskva linnapea Juri Luzhkov. Blokki toetasid oma avaldustes ka kommunistid, Kreml aga käivitas võimsa laimukampaania, mis alandas bloki populaarsust mõne nädalaga mitu korda.
Paremjõudude Liit on noorte liberaalide valimisblokk, mille esinumbriks on endine peaminister Sergei Kirjenko, niiditõmbajaks aga Venemaa andekaimaks organisaatoriks peetav, kuid riigivara erastamise ning majandusreformide kavandamisega rahvavaenlase kuulsuse omandanud Anatoli Tshubais.
Opositsioonilist reformiparteid Jabloko juhib populaarne majandusteadlane Grigori Javlinski. Partei programm näeb ette välislaenamise piiramist ning liberaalse sotsiaal- ja majanduspoliitika edendamist. Intellektuaalide parteiks peetav Jabloko on ainsana duumasse pääsejatest kritiseerinud sõda Tshetsheenias ning kogus eelmiste valimistega võrreldes vähem hääli, ületades siiski valimiskünnise.
Vene Liberaaldemokraatliku Partei sõnaka ning klouniliku, kuid Jeltsinile ustava juhi Vladimir Zhirinovski valimisbloki valimiskünnise ületamine oli üllatav. Mõne hinnangu järgi on Zhirinovski kogu poliitilise karjääri jooksul olnud Jeltsini ringkonna marionett, kelle üldises tegevuses puudub küll igasugune loogika, kuid kes otsustavatel hääletustel alati Kremli poolele asub.
