See tähendab, et enam ei saa ERR-i loata toota kreisiraadiolikke klippe “Tipp ja Täpp viinaravil”, jagas rahvusringhäälingu esindaja lahkelt selgitusi. Aga ainsana on Tippi ja Täppi seni — ja mitte just eriti lastepärasel moel — parodeerinud, st mõnitanud ETV ise — “Kreisiraadios” ja Ilmar Raagi mängufilmis “Kohtumine tundmatuga”. Viimases sai tädi Rutt takkapihta oma osa.

Autoriõiguse seadus lubas rahvusringhäälingu (vägisi tahaks öelda ETV) selja taga ja nõusolekuta telesaateid parodeerida, ja tegelikult oli see ju normaalne. Paroodia on eluterve nähtus ja kehva asja üle ei hakkaks ju nalja tegemagi. Nüüd aga on lastesaadete parodeerimisel — kes iganes seda ka plaaniks — kriips peal, sest kaubamärgiseadusest tulenev õiguskaitse nullib selle võimaluse ära.

ETV turundusplaanis olevat juba ammu ette nähtud, et igal aastal kavandatakse osa eelarvest kaubamärkide registreerimiseks. Ei tea, kas rahvusringhääling on juba registreerinud ka sellised tugevad kaubamärgid nagu “Paar”, “Pealtnägija”, “Aktuaalne kaamera”, “Sport.Sport.Sport”?

Eraldi kaubamärgi staatus, säärane saadikupuutumatuse sarnane seisund tuleks kindlasti anda ka kõigi nimetatud saadete peategelastele. Et mitte ükski kuri keel spordikommentaatorite keelevääratuste pärast ei noriks ega arutleks selle üle, kas Marko Reikopi kahtlasevõitu meediaeksperimendid ikka sobivad Eesti esinduslikemasse multimeediaettevõttesse — või et missugustes klubides ta aega veedab.

Ja kui Vahur Kersna oleks kaubamärgiga kaitstud, siis ei tohiks ükski teine meediaväljaanne ega telejaam arutada tema naisteafääre ja korteriskandaale. Sellest tohiks nii rääkida kui ka vaikida ainult tema kodukanal ETV.

Jah, ei mõista nalja meie rahvustelevisioon. Tuletame meelde, et paar aastat tagasi keelas südamepõhjani solvunud ETV ”Ärapanijal” ennast tögada. Nüüd paistab juba, et keegi ei tohi enam saamatut inimest äpuks nimetada ega vandersellide moodi ajuvaba teksti panna.