Pettur Angotti sai elamisloa ametnike süül
Eesti Helsingi saatkonnast saabus Eesti välisministeeriumi kaudu Angotti elamisloa taotlus ning vajalikud arstitõendid kodakondsus- ja migratsiooni-ametisse (KMA) 26. aprillil 1999, samal päeval vormistas ametnik talle elamisloa otsuse.
“Valitsuse määrus ei kehtesta keeldu teha otsus taotluse menetlusse võtmise päeval,” teatas teisipäeval KMA avalike suhete juht Merike Jürilo, lisades, et tema ametkonnal on kohustus otsustada välismaalasele loa andmine ühe aasta jooksul.
Ametniku-poolseks rikkumiseks peab siseministeeriumi sisekontroll aga seda, et elamisloa sai Angotti ilma, et oleks esitanud tõendit legaalse sissetuleku kohta.
“See tõend toodi KMA-sse tagantjärele alles 1. detsembril 1999 ja see oli antud ühest USA firmast Tony Massei nimele,” rääkis siseministeeriumi avalike suhete juht Ilona Leib. “Kui KMA asja uurima hakkas, toodi samal päeval uus tõend samast firmast ja siis juba Antonio Angotti nimele.”
Just Tony Massei nime kasutamine viis Eestist põgenenud Angotti hiljem kaitsepolitsei huviorbiiti, praegu on ta tagaotsitav nii valeandmete esitamise kui dokumentide võltsimise paragrahvide järgi.
“Kes aga viis Angotti eest KMA-sse legaalse sissetuleku tõendid? Meie andmetel tegi seda Tarmo Urb,” vastas Leib.
Ta ei soovinud enne sisekontrolli lõppkokkuvõtet täpsustada, kes mõjutas KMA ametnikke andma Angottile ühe päevaga elamisloa.
Kas seda tegi tollane luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross, kes oli sunnitud presidendi nõuniku ametist lahkuma pärast seda, kui sai teatavaks, et just tema mõjutas vähemalt kahel korral piirivalve peadirektorit viisavabadust kuritarvitanud Angottit riiki lubama?, püstitas Postimees küsimuse.
“Ootame ära, kuni sisekontroll on punkti pannud,” sõnas Leib.
Postimehe andmeil on siseministeeriumi töötajad ja kaitsepolitsei uurijad teinud üksikasjalikult selgeks, milline kõrge riigiametnik helistas ühele KMA juhtkonna liikmele ja soovis Angotti küsimuse kiiret menetlemist ning kuidas see korraldus aste-astmelt allapoole liikus, kuni jõudis elamisloa andjani.
“Sisekontroll esitab oma kokkuvõtte lõpus soovitused, kuidas edaspidi reageerida telefonikõnedele, kui kõrgemal seisev isik helistab ning taotleb ühte või teist kiirteenet,” rääkis Leib.
Distsiplinaarkorras ei saa siseministeerium enam ühtegi oma alluvat karistada, sest Angotti elamisloa juhtumist on möödunud rohkem kui aasta.
