Venemaa ei aita küberterroriste leida

Riigiprokuratuur saatis Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile 10. mail õigusabipalve aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseksl. 28. juunil saabunud vastuses keeldub Vene Peaprokuratuur Eesti palvet täitmast.

Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Vene Föderatsiooni keeldus koostööst, seda eriti olukorras, kus suur osa rahvusvahelisest üldsusest on küberkuritegude ohtlikkust tänaseks mõistnud ja otsib võimalusi neile üheskoos vastu astuda.

Õigusabipalve esitati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu kohaselt. Samuti lubas igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega mai alguses Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsioon.

2. mail alustati kriminaalasi Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks. Kriminaalmenetlus alustati Karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist (KarS § 206 ja § 207) tunnustel. Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust. Kriminaalmenetlust viib läbi Keskkriminaalpolitsei.