„Me püüame nii palju, et erinevad lõhelised ei pöördu enam tagasi. Kui me oleme ühe liigi ammendanud, läheme järgmise kallale,” räägib Kamtšatka röövkalur Aleksander.

Ebaseaduslik kalapüük käib Kamtšatkal sellise hooga, et nii nagu tuura, ähvardab ka lõhet täieliku kadumise oht, kirjutab Guardian. Kamtšatka poolsaar on üks maailma suuremaid metsiku loodusega paiku. See on koduks Stelleri merikotkale, lunnidele ja pruunkarudele, kes uitavad ringi geisrite ja lumega kaetud kaldeerade (kustunud kraater) vahel. Kamtštkal on üle 300 vulkaani, millest 29 on endiselt aktiivsed.

Aga loodukaitsjad kardavad, et kui peamised toiduvarud siit kiirelt kaovad, seisab Kamtšatka ökoloogilise kaose äärel. Maailma looduse fondi (WWF) Kamtšatka ametkonna juht Laura Williams ütleb; „Kui lennata üle Kamtšatka, võib imetleda all olevat metsikut loodust. Ei ole teid ega asundusi. Ma arvan, et praegu on ohud üsna paiksed — välja arvatud muidugi lõhe, mida püütakse kaugelt liiga palju.”

Nõukogude ajal oli Kamtšatka strateegiline sõjaväebaas, kuhu välismaalased ei pääsenud ning kus salaküttimist karistati väga karmilt. Nõukogude režiimi kokkukukkumise ja Venemaa pöördumisega turumajandusse lakkas aga seadus maksmast. Röövpüüdjatest kalurid maksavad kalu kaitsvatele ametnikele altkäemaksu. Kui ühe Kamtšatka suurima kalandusfirma, Akrose juhi Valeri Vorobjovi käest küsiti, kas selle äriga on seotud mõni poliitik, politseinik või tavaline venelane, vastas ta: „Nad kõik.”

Üldlevinud kriminaalse ettevõtluse tulemuseks on see, et piirkonna kunagi külluslik mere-elu on hääbumas. Ohhoota merest, mis ulatub Kamtšatka läänerannikust Magadani, on krabid peaaegu, et kadunud.

„1992. aastal püüdsime 35 000 tonni kuningkrabisid. Möödunud aastal 3400 tonni. Me peame püügi lõpetama, kui tahame, et liik säiliks,” ütleb Vorobjov. Järjekordne hoop lõhele tuli möödunud nädalal, kui poolsaare läänepoolsel šelfil avastati naftat. Beringi mere on saidast (kalaliik) teinud puhtaks Jaapani traalerid.

Kamtšatkal elab umbes 12 000 lõhelistest toituvat karu, kes moodustavad Euraasia suurima populatsiooni. Ka nemad on nüüd ohtu sattunud. Aprillis ja mais lasid ameerika kütid helikopteritelt ja mootorsaanidelt 300 karu. Selle täiesti legaalse tegevuse eest maksvad kütid 10 000 dollarit karu pealt. Kuid lisaks neile surmasid ka salakütid 600 karu.

Kohalikud teejuhid räägivad, kuidas kütid söövad küpsetatud karukäppasid, ise samal ajal Iraagi sõja üle arutledes ja viina juues. Ülejäänu jätavad nad järele.

Näljased karud tungivad linnadesse, tuhlates prügis ning kugistades kalatööstuse jäätmeid.

Sel aastal tabas Kamtšatkat ka geoloogiline õnnetus. 3. juunil uputas tohtu mudavool üle Geisrite oru, mis oli üks Venemaa kuulsamaid turismiatraktsioone. Kuumaveeallikaid ja veefontääne täis org nüüd muutunud suures osas suureks supitaoliseks järveks. Geoloogid ei muretse, pidades toimunut õigustatult loodusnähtuseks. Küll on aga mudajärv hoobiks Kamtšatka väikesele turismitööstusele.

Kamtšatka kohalik omavalitsus ei ole suutnud piirkonnas lokkavale ebaseaduslikule küttimisele ja kalastamisele piiri panna. Kuigi selle tarvis on loodud isegi vastav komitee, tunnistavad ametnikud, et on võimetud illegaalset kalastamist peatama.

„See on huvitav küsimus,” märkis kalandusosakonna juht Aleksander Krengel, kui talt küsiti, kui palju lõhet röövpüügiga püütakse. Ta lisas, et röövpüüki põhjustab Kamtšatka äärmiselt kehv majanduslik olukord. „Me peame püüdma kõrvaldada selle põhjuse.”

Vaatlejate hinnangul püütakse Kamtšatkal igal aastal ebaseaduslikult umbes 100 000 tonni kala. Peamiselt tehakse seda kalamarja saamise eesmärgil, mille hinnaks on 1000 rubla kilo. Kalad ise visatakse minema. Probleemi teeb hullemaks ka piirkonna kaugus — Venemaa äärealana kestab lend Moskvast Kamtšatkale 9 tundi.

Kreml on väitnud, et hõredalt asustatud Kaug-Ida arendamine on riigi prioriteet, eriti kui võtta arvesse naaberriigi Hiina majandusedu. Kuid Putin jõuab Kamtšatkale harva. Viimasel korral käis president suuskadega vulkaaninõlvalt suuskadega alla laskmas.

Röövpüügiga tegelevad kalurid tunnistavad, et lõhe võib lähiaastatel täielikult kaduda, kuid väidavad, et neil ei ole valikut. „Siin ei ole tööd. Midagi ei ole,” ütles Aleksandri nimeline mees, kes ei tahtnud oma teist nime avalikustada. „Vaadake kuidas Moskvas elatakse. Vaadake kuidas meie elame.” Teine salakalur, Igor, lisas nördinult: „Moskval ei ole õigust pidada meile loenguid kalakvootide kohta.”