Ühtlasi tuletas saatkond meelde, et 1. juunil lõpeb Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti ettekirjutus Tallinna elanikule, Vene kodakondsusega endisele KGB töötajale Aleksandr Šapovalovile riigist lahkumiseks.

Saatkond märgib, et sellise otsuse tegemisel tuginesid Eesti kohtuvõimud seisukohale, et 1991. aastal sõlmitud lepe on oma kehvituse kaotanud. Selle leppega võttis Eesti omale Nõukogude Liidu ees kohustuse mitte piirata endiste KGB töötajate õigusi, seisab avalduses.

“Eesti riigikohtu kolleegium viitas väitele, et tolleaegsel riigiministril Raivo Varel polnud nende dokumentide allkirjastamiseks volitusi ning et nende kohta puudub märge Eesti välisministeeriumi teatistes, ning kuulutas sellest johtuvalt need rahvusvahelised dokumendid Eesti jaoks kehtetuks. Oma seisukoha kinnituseks viidati Viini 1969. aasta konventsioonile rahvusvaheliste lepingute õigusest,” öeldakse saatkonna pressiteates.

Saatkond viitas omakorda Viini konventsiooni teisele paragrahvile ning märkis, et juba dokumendi allkirjastamise kui niisugusega olevat Eesti avaldanud oma lõplikku nõusolekut selle dokumendi tema jaoks kohustuslikuks muutumisega.

Vene saatkonna teates märgitakse, et rahvusvaheline õigus ei näe ette ühepoolset tegevust, kaasa arvatud kohtuotsuseid, mis on suunatud leppesätete muutmisele.

Diplomaatiline esindus avaldas lootust, et seda argumentatsiooni võetakse arvesse Šapovalovile ja teistele endistele KGB töötajatele elamisloa andmise otsustamisel.