Seadus on, aga soolist võrdõiguslikkust pole
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendumise muudab keerukaks see, et soolisest võrdõiguslikkusest huvituvad ning otsesemat kasu saavad eelkõige töötajad, kuid seaduse peamised elluviijad on tööandjad, kes peavad muutma oma käitumist ja hoiakuid ning andmete kogumiseks aega ning ressursse kulutama, leiavad Kristi Nurmela ja Marre Karu Poliitikauuringute Keskusest Praxis.
“Seega tuleks tasakaalukalt liikuda selle poole, et võrdsete võimaluste jälgimine töökohal muutuks reaalseks, kuid ei tooks kaasa mõttetuid ning ebaproportsionaalselt suuri kulutusi tööandjatele, kes tehtavatest muutustest ja kulutustest alles väga pikas perspektiivis kasu hakkavad saama.”
Praktika näitab, et seadused, millele pole loodud jälgimismehhanismi, ei too kaasa võrdsete võimaluste suurenemist.
