Sisendid
Millised on erinevad karbid, mis eramu telekasse meie lemmikkanalid toovad?
Üks vanemaid süsteeme on satelliit-televisioon, mis iseenesest geniaalne süsteem, et saateid võimalikult paljudele kättesaadavaks ehk nähtavaks teha. Maa peal saadetakse signaal kosmosesse, seal võtab selle vastu satelliit ja saadab maale tagasi. Arvestades aga kui kõrgel see satelliit on, siis näeb seda maalt väga laialt alalt ning tänu sellele saab üle ühe satelliidi kordades rohkematesse kodudesse signaali saata, kui traditsionaalse antenniga saatekeskuse abil.
Natuke uuem leiutis on digiboks. Tegemist on seadmega, mis teeb digitaalsest signaalist. See tuleb meieni läbi õhu maapinnaga paralleelselt ja mida saab vastu võtta tavalise teleka antenniga.
Minu kindel valik oma maja tarvis on Starmani digiTV — mõistliku raha eest piisav kogus kanaleid. Kui ma mingil põhjusel telekat enam vaadata ei taha ega renditud digiboksi vaja, saan selle ilma igasuguste komplikatsioonideta Starmanile tagasi anda. Eesti põhjaranniku elanikud saavad digiboksiga lisaks Eestis pakutavatele digiTV kanalitele ka Soome maksuvabasid digiTV kanaleid vaadata.
Eraldi teema on filmid, mis plaatidele põletatud. Milline mahamängija täna osta, ei oskagi öelda — DVD asemele on tulemas uued, paremad standardid: Blu-Ray või HD-DVD, milline neist peale jääb on hetkel keeruline öelda.
Meediatehnika eksperdid soovitavad uue filmiplaadimängija ostuga võimalikult kaua viivitada, kuniks uued standardid paika on loksunud.
CD — Compact Disc — rahvakeeli laserplaat — mahutab muusikat üks tund tavaliselt või kümme tundi pakituna mp3-ks DVD — Digital Versatile Disc või Digital Video Disc — tänapäeval kõige levinum andmekandja millele on salvestatud digitaalsel kuju film. DVD mahutavus on tavalisest CD-st ligi seitse korda suurem. Ehk kui DVD plaadile panna mp3 formaadis muusikat, mahuks seda sinna ligi seitsekümmend tundi.
Blu-Ray Disc — BD — Sony poolt kasutust leidnud digitaalne andmekandja, mahutab üle viie korra rohkem andmeid kui DVD. Kui mahub rohkem andmeid plaadile, saab filmi parema pildiga vaadata. Mp3 formaadis muusikat mahuks BD-le umbes kolmsada viiskümmend tundi — see on kaks nädalat vahetpidamata muusikat ilma et ükski lugu korduks.
HD-DVD — High Density DVD — põhiline konkurent Blu-Ray-le. Antud formaati üritab läbi suruda Microsoft. HD-DVD mahutab andmeid üle kolme korra rohkem kui DVD. MP3 — digitaalse audio kodeering. MP3 formaadis kokku pakitud muusika võtab umbes kümme korda vähem ruumi kui tavalisel kujul muusika arvutis või laserplaadil.
Kogu selle automaatika, audio ja videoteema kokkuvõtteks tahan öelda, et sõltumata sellest, millises koguses meediaseadmeid sa kuhugi planeerid, mõtle hoolega juba maja projekteerimise varases staadiumis, kuhu milline kaabel tõmmata.
Me ju räägime ikkagi uue maja projekteerimisest ning seda sõna otseses mõttes — võimalused kaabelduseks on praktiliselt piiramatud. See, et katus peab vihma ja lund pidama, on kõigile iseenesest mõistetav. See, et seinas oleks piisav arv pesasid või kõlarijuhtmed enne krohvimist veetud saaks, ei tundu paljude jaoks tähtis olema.
Maja on mugav siis, kui selle kõik osad on toimivad ja sulle sobivad, ja üks väga tähtis terviku osa on elekter ja elektriga seonduv. Kaableid planeerides on hea vaadata, mis tüüpi need täna on.
See, et homme mingi muu standard tuleb, on enam kui kindel. Samuti on kindel, et juba lähitulevikus ei ole kaablid enam üldse teema, mis puudutab andmesidet.
Tänased kaablid vali aga ikkagi selle järgi, milliseid seadmeid sa poest osta saad ning mis standardeid need toetavad. Täna valitud tehniliselt kõige arenenum seade on ilmselt pädev ka aasta kahe pärast, mil sinu maja valmis saab. Samas on ka kaablite mittepaigaldamine õigustatud, kui see on tehtud plaanipäraselt. Toimiva maja kui terviku alus on eraldivõetavate osade põhjalik plaanimine ja projekteerimine.
