Kodukinosüsteemid trügivad internetti, internetiarvutid tahavad muusikat mängida ning filme näidata, traadita ühenduste standardeid pakutakse välja rohkem kui neile nimesid anda suudetakse.

Üks asi on aga jäänud samaks — võrgu pesa ehk see auk, kuhu saab CAT5 tüüpi kaabli pista ja tänu millele erineva kuju, värvi ja funktsiooniga seadmed saavad väga hästi omavahel suhtlema hakata. Miks? Sellepärast, et iga arvuti või natukenegi tänapäevasem elektrooniline seadeldis, mis on sisuliselt arvuti, koosneb eraldivõetavatest komponentidest. Üks osa tegeleb pildi näitamisega, üks osa teeb häält, protsessori osakond arvutab/mõtleb. Üks osa tegeleb sellega, ükskõik millist infot antud arvuti teisele arvutile saata tahab, saaks mööda CAT5 kaablit sinna liigutatud. Ja see detail maksab nii vähe, on nii standardne ja on nii järgiproovitud, et suvalises tehases või inseneribüroos, kus järjekordset tehnikaimet planeeritakse/valmistatakse, pannakse see väike jupp ka sisse, igaks juhuks.

Hea näide on tänapäevane sülearvuti. Enamus, kes selle ostavad, ei kasuta praktiliselt kunagi võrgujuhtme pesa — toimiv wifi on ju meil olemas. Samas ei võta antud pesa arvuti küljes eriti ruumi, hinnale mainitavat osa juurde ei pane ja las see siis olla — äkki kellelgi kuskil läheb vaja.

Sama jutt kehtib ka tänapäevaste, ükskõik milliste elektroonikaseadmete kohta. Kui on tegemist seadmega mis suhtleb võrguga, siis on igaks juhuks ka juhtmega võrgu tarvis ühenduspesa seadmele külge pandud.

Ja mis arvutivõrk, kus on audiovideo jutt? Siin ongi.
Vanasti oli lihtne — sul oli helikandja või raadiolained, võimendaja ja kõlarid. Pea kõik viidad aga näitavad, et pisut juba täna ja kindlasti homme hakkame kasutama kontseptsiooni, kus kõik meie pildid — nii liikuvad kui seisvad, ja helid, on ühes serveris.

Lihtsustatult öeldes — kuskil keldris või mujal on üks ilma monitorita arvuti, mille sees on suure mahutavusega kõvaketas. Kõik informatsioon — muusika, filmid, tekstid on niikuinii digitaalsel kujul, siis hoitaksegi neid seal koos.

Nüüd, kui tahad oma muusikat kuulata või telekast filmi vaadata, siis selles kohas on väike seade, mis on sisuliselt võimendaja- ja arvutiristand.
Miks selline meediaserveri kontseptsioon hea on? Sellepärast, et nii saab väga väikese vaevaga ükskõik kus toas, igaüks oma soovitud muusikat kuulata või filmi vaadata ilma, et peaks mööda maja DVD ja CD plaatidega ringi jooksma. Ja kõike seda saab juhtida ühe ilusa väikese ekraaniga puldi pealt ükskõik kus sa majas ka ei asuks. Siis saab sellist süsteemi panna käituma ka nii, et sul on näiteks mingi väike andur tänu millele keskserver teab, kus parasjagu asud, ja kui nüüd mööda maja ringi liigud, käib muusika sinuga kaasas ja mängib just selles toas, kus viibid.

Jah, täna on selliseid seadmeid vähe ning need maksavad üsna palju. Tehnikamessil on aga näha, et enamus elektroonikatootjaid on meediaserveri ja “satelliitarvutite” põhimõtte kindlalt omaks võtnud ning lähiajal on analoogilisi seadmeid tulemas nagu seeni peale vihma.
Sellepärast räägingi — pange, head inimesed, oma uude majja koos muude juhtmetega ka CAT5 kaablid, mitte niivõrd selleks, et arvuteid kaabli otsa ühendada, vaid just selleks, et mine tea mis seadmetega elektroonikainsenerid meid lähiajal üllatavad.

Loomulikult jäävad alles kõlarite juhtmed ja audiofiilid, kelle jaoks arvutist muusika kuulamine on nonsenss. Või siis näiteks filmihuvilised, kelle jaoks peab pilt seinal seina suurune olema ja igas toanurgas hifi kõlar seisma.