Suri kirjanik Kurt Vonnegut

New Yorgis suri 84 aastaselt tänapäevase ameerika kirjanduse üks juhtfiguure, kirjanik Kurt Vonnegut.

Kirjaniku abikaasa, fotograaf Jill Krementzi sõnul sai Vonnegut mõned nädalad tagasi ajukahjustuse, kui ta oma kodus Manhattanil õnnetult kukkus ning see sai ka ta surma põhjuseks.

Kurt Vonnegut on hästi tuntud autor, kelle loomingu hulka kuulub arvukalt romaane, jutustusi, esseid ning näidendeid, millest mitmed on saanud klassikaks. Tema tuntumate teoste kuuluvad näiteks romaanid „Tapamaja korpus viis”, „Kassikangas”, „Titaani sireenid”,”Tšempionide eine” jmt. Vonnegut sündis 11. novembril 1922. aasta Indianapolises.

1943. aastal läks ta vabatahtlikuna sõtta, kuid sõdida tal ei õnnestunud: pärast seda kui ta väeosa Ardennides purustati, sattus ta vangi. Vangina elas ta 1945. aasta veebruaris üle Dresdeni pommitamise, millest sai kirjaniku elu üks määravamaid kogemusi. Juhtunust räägib ta 1969. aastal ilmunud romaanis „Tapamaja korpus viis”. Raamat ilmus 1969. aastal Vietnami sõja, rassirahutuste ning kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste taustal. Kirjanikust sai 1960. ja 1970. aastatel üliõpilaste seas kultusfiguur ning tema teostest ameerika kontrakultuuri tähtis osa.

1959. aastaks, kui ilmus romaan „Titaani sireenid”, oli Vonnegut jõudnud avaldada kümneid jutustusi, töötada politseireporteri, kompanii General Electric töötaja, õpetajana vaimselt mahajäänud laste koolis ning kontserni Saab müügiesindajana.

1970. ja 1980. aastatel jätkas Vonnegut aktiivset kirjutamist, avaldades muuhulgas 1973. aastal romaani „Tšempionide eine”. 1996. aastal ilmunud romaan „Timequake” sai möödunud sajandi ameerika kirjanduse viimase kümnendi tähtsündmuseks. Kirjanik ise nimetas teost „memuaarromaaniks” ning see oli ta viimane ilukirjanduslik teos.

Möödunud aastal pöördus kirjanik pärast mõningast vaikimist tagasi aktiivse kirjutamise juurde, avaldades raamatu „A Man Without A Country”. Raamatu avaldamise põhjuseks sai „põlgus” praeguse USA presidendi George Bushi vastu.