Repliik: Vait, võltsvagad mehed!

Viimasel ajal ajakirjanduses taas teravaks muutunud vaidlus abordi vastaste ja pooldajate vahel on justkui palli löömine ühte väravasse — järsku ma eksin, aga tundub küll, et abordi ägedad vastased on üksnes mehed. Kas väga tugeva religioosse suundumusega või lihtsalt sinisilmsed maailmaparandajad, kel pole õrna aimugi menstruatsioonist, rasedusest, sünnitamisest, sünnitusjärgsest perioodist ja emaarmastusest.

Võib ju olla vägev tunne küll endale vastu rinda tagudes ja hüüdes õõnsaid loosungeid emadest-mõrtsukatest, kes lasevad endal mõnenädalase lapse üsast välja kraapida. Aga, mehed, uskuge: pole olemas ühtki naist, kes oleks tehtud abordi üle uhke.

Rääkides loote inimõigustest materdavad abordivastased maa sisse ema inimõigused. Soovimatult rasestunud naine ei ole ei ühiskonna otsustusvõimetu tööriist ega sünnitusmasin. Ühelgi võltsvagal mehel pole õigust dikteerida naisele laste arvu tsivilisatsiooni allakäigu jutlustamise sildi all.

Loodus on nii seadnud, et naised on alati olnud meestest vastutustundlikumad. Naine, olgu ta siis 16-aastane kooliplika või juba vanaemaeas, tahab olla kindel, et saab lapse eest hoolitsemisega hakkama — ja seda aastakümneid. Ta peab tagama, et lapsel oleks helge lapsepõlv ning et ta saaks kvaliteetse hariduse. Alateadlikult arvestab isegi paarisuhtes naine võimalusega, et peab võib-olla lapsed kunagi üksinda üles kasvatama. Ning seetõttu sünnitab naine just nii palju lapsi, et ta nendega vajaduse korral ka üksinda hakkama saab.

Teie, mehed, ärge toppige oma nina asjadesse, millest teil aimugi pole. Jääge oma liistude juurde: käige küttimas ja sõjaretkedel ning vaadake, et habemeajamist ära ei unusta. Muud kehalist kohustust pole loodus teile ju välja mõelnud.

Muide. 90. aastate alguses kärgatas Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas väiksemat sorti lõhkekeha, mille pani plahvatama kuumavereline vene mees. Nimelt käis tema elukaaslane salaja aborti tegemas. Vastutasuks otsustas abordi vastu olnud mees naistekliiniku maa pealt minema pühkida. Kah üks mõeldav abordiprobleemi lahendus?