• Elektriradiaator – lihtne paigaldada ja põhimõtteliselt täiesti hooldusvabad. Soovitatav eelistada sellist radiaatorit, kus küttekeha on õli sees. Õliradiaator annab ühtlasemat ja pehmemat soojust. Elektriradiaatoreid kasutatakse tihti toetava küttesüsteemina kohtades, kus tavaliselt annab sooja puudega köetav ahi.

  • Elektriküttekaabel – kasutatakse kõige tihemini pesemisruumides mugavusküttena põrandas. Samas on seda võimalik ka kogu maja küttesüsteemina kasutada.

  • Laeküte ehk kiirgusküte – elektrikütte eriliik, mille puhul küttekeha on laes ning soojus levib infrapunase soojuskiirgusena ruumi teistele pindadele, soojendades seal mööblit, inimesi, seinu ja põrandat.

  • Ioonküte – kõige vahetum moodus kuidas vett, mille abil soojus soovitud kohta kantakse, elektri abil soojaks saada. Vesi on olemuselt pooljuht ning kui veest elekter läbi lasta, vesi soojeneb.
    Kui tavalise boileri sees on küttekehaks eraldi korpuses takistustraat mis elektriga kuumaks läheb, siis ioonkütte puhul on kuumenevaks takistiks vesi, mis voolab kahe elektroodi vahelt läbi. Ioonkütte üks eeliseid on väikesed mõõtmed. Tegemist on umbes poole meetri pikkuse, natuke jämedama torujupiga kui tavaline veetoru, suuruse seadmega.

  • Puu on ajalooliselt kõige vanem küte. Puit on naturaalne ja taastuv küte, kuid puuga küttes peab küttesüsteemiga tegelema. Puuküttesüsteeme on põhimõtteliselt kahte tüüpi, ühel juhul köetakse kivist soojussalvestit ning see siis soojendab õhku ning teisel juhul soojendatakse puid põletades vett ning vesi kannab soojuse laiali kas radiaatorite või põrandakütte torude kaudu.

  • Ahi on kõige klassikalisem küttesüsteem. Küttekoldes põletatakse puitu ning ahju kivist keha salvestab soojuse. Ahi küttesüsteemina annab väga mõnusat soojust kuid ahjuga peab tegelema, küttepuid peab varuma, hoidma, ahju juurde tooma ja tuhka välja võtma. Ahi iseenesest ei ole väga kallis, kuid ahi kaalub keskmiselt kolm tonni ning selle all peab olema korralik vundament ja ahju peab olema korsten.

  • Kamin ehk õhkküte – süsteem, kus erinevalt klassikalisest avatud tulekoldega kaminast toimub puude põlemine suletavas metallist kaminasüdamikus. Südamiku ümber soojenenud õhuga soojendatakse toa õhku. Sama lugu nagu ahjuga, vaja korstnat ning kaminaga on vaja tegeleda. Klaasist ukse taga elavat tuld on mõnus vaadata ja sooja saab kohe kui kamin on süüdatud, kuid soojus lõppeb kohe kui tuli on kustunud.

  • Puukütte katel – süsteem, kus puid põletatakse spetsiaalsest süsteemis, kuhu saab halupuusid panna kuni nädala jagu ning puude põlemisel tekkinud soojusega soojendatakse vett mis siis annab soojuse läbi radiaatorite edasi.

  • Pelletküte – pelletid on saepurust pressitud suitsukoni suurused graanulid ning neid põetatakse spetsiaalses katlas. Kuna pelletite katlasse söötmine toimub automatiseeritult ning tuhka peab koldest välja võtma korra nädalas, võib pelletkütet pidada üsna mugavaks küttesüsteemiks. Samas peab arvestama, et pelletite mahuti peab olema katla kõrval ning see võtab palju ruumi, teisalt peab mahutile ka väljastpoolt maja ligi pääsema, et mahutit pelletitega täita.

  • Enamuse soojusest saame me tänapäeval põletades fossiilkütust. Fossiilkütus on maapõue ladestunud põlev orgaaniline aine, näiteks maagaas, kivisüsi, nafta, põlevkivi. Fossiilkütust loetakse taastumatuks energiaallikaks.

  • Õli- ja gaasikatel – praktiliselt hooldusvabad automatiseeritud küttesüsteem. Toodab nii tarbe- kui ka küttevett. Tulenevalt faktist, et mainitud küte saab millalgi otsa, ei ole pikemas perspektiivis kõige õigem lahendus.

  • Soojuspumbad – on küttesüsteemid, kus maapinda salvestunud või õhus olevat päikese soojusenergiat pumbatakse või teisaldatakse küttesoojuseks. Järjest rohkem populaarsust koguvad, täiesti hooldusvabad küttesüsteemid millel on kindlasti tulevik.

    Järgmises osas soojuspumpadest natuke lähemalt. Küttesüsteemi plaanides peab arvestama väga paljude teguritega, osad neist on tehnilisemad kuid osad rohkem sinu meelestatuses ja suhtumises kinni. Kindel on aga see, et küttesüsteem on meie kliimavöötmes üks maja tähtsamaid osasid ning selle hoolikale planeerimisele kulutatud aeg ei ole kindlasti raisatud.