Termopilt
Siinkohal vabandan ma kõigi ees, kellele olen tulihingeliselt seletanud, kuidas mõned materjalid, ja antud materjalist ehitatud majad, on hingavamad kui teised. Jah, see on ehitusfüüsikaliselt tõsi, kuid maja sisekliima mõttes mitte eriti oluline fakt.
Sisekliimat kujundavad väga paljud elemendid, materjali soojaakumulatsiooni võime, materjali naturaalsus, küttesüsteem ehk õigemini soojuse edastamise meetod jne.
Põhiline neist aga ei ole kindlasti materjali hingavus. Saame ainult rääkida erinevatest materjalidest, kui looduslikud või energeetiliselt sulle sobivad need on, mitte sellest, kuidas üks või teine materjal meie hingatava õhu kvaliteeti parandab.
Kui saad öelda, et sinu majas on hea olla, sest see on hingav maja, sest seal on hea hingata, siis on tegemist halvasti ehitatud majaga. Maja ei tohi õhku läbi lasta — õhuvahetusega peab tegelema ventilatsioonisüsteem.
Minu ilus väike valge vale paljastati esimese pildiga mis termograaf tegi. Elan majas, mis on soojuskaameraga vaadates nagu triibuline madruse särk. Palk on ideaalne ehitus- ja soojustusmaterjal aga palkide vahed lasevad sooja/õhku mõnuga läbi.
Samas peab arvestama, et see ehitis milles hetkel elan, ei ole elumajaks üldse mõeldudki ning ehitanud on selle töömehed, kelle jaoks ehitustehnilised detailid ei olnud kõige tähtsam teema jälgida. Ilmselt saab ka palkmaja nii ehitada, et ahjus ei pea kogu aeg tuli all olema. Aga näitena üldist teemat ilmestama, mis on “hingav” maja, on minu saun ideaalne. Talvel põleb kaminas tuli kogu aeg ja majas on alati värske õhk.
Mis asi see termograafia või soojuspildistamine siis on?
Tegemist on sellise kaameraga, mis suudab “näha” ja visuaalselt eristada soojuskiirgust. Pilt, mille termograaf teeb, ei ole selline nagu meie maailma näeme vaid see pilt koosneb erinevatest temperatuuridest. Mida suurem on temperatuuride vahe ühe “pildi” peal või kaamera vaateväljas, seda kontrastsemalt see pilt siis objektide erinevaid temperatuure näitab.
Kõige ideaalsem on oma majast termopilte teha siis, kui majas sees on pluss kakskümmend ja õues miinus kümme kraadi sooja.
Kuidas termopilti tehakse
Termopildistamiseks ideaalne aeg on õhtu hakul. Enne kui pimedaks läheb, saab tavalise fotoaparaadiga väljas maja võrdluspildid teha ja siis kui juba pimedaks on läinud ning päikesevalgus termograafi ei sega, saab samadest kohtades soojuspildid teha.
Võrdlus- ehk referentspilte on selleks vaja, et soojuspildilt ei ole teinekord koht või objekt äratuntav, kui aga aktis on kõrval samast kohast tavaline pilt, on hea vaadata, et näe, siit see soe meil välja lähebki!
Üldine järjekord ongi selline, et kõigepealt tehakse maja väljast pildid, siis tehakse seest paralleelselt tavalised ja soojuspildid, siis tõmmatakse maja spetsiaalse ventilaatoriga vaakumi (alarõhustatakse) ning tehakse uuesti maja seest soojuspildid.
Lõpuks tehakse maja väljast soojuspildid, ning mõne päeva pärast on akt ehk hinnanguline energiaaudit olemas.
Mis ventilaator ja vaakum siin vahepeal kõlas? Kui esimese ringiga tehakse üldisemad soojuspildid ja kaardistatakse kohad, millele peab tähelepanu pöörama, siis ajal mil maja on vaakumis, imetakse külm õhk probleemsetest kohtadest majja ning need kohad kust külm õhk tuleb, on eriti hästi termokaameraga näha.
Teine funktsioon sellel spetsiaalsel ventilaatoril on see, et selle abil saab täpselt mõõta ehitise õhu läbilaskevõimet ning sellest tulenevalt hinnata maja soojapidavust. Ehk siis ventilaatori test, ise nimetavad nad seda Blowerdoor meetodiks, näitab maja üldist soojapidamist ning termokaamera näitab konkreetseid kohti, kust külm sisse ja soe välja liigub.
Milleks seda kõike vaja?
Mina sain niipalju oma sauna vaadates targemaks, et peaksin ikka väga mitu kotitäit takku ostma ja palkide vahele toppima, et asi märgatavalt paraneks. Kõige mõistlikum oleks aga soojuspildistamise teenust kasutada enne maja ostmist. Kui minul on asi lihtne, natuke takku ja probleemsed palgivahed saab talutavalt soojapidavaks siis mõne uusehitise soojustuse parandamine tähendab sisuliselt uue majakarbi ehitamist.
Tunduvalt odavam enne mitme miljoni investeerimist mõnetuhande kroonine väljaminek teha ning vaadata, mida sa tegelikult ostad.
Ehitamise seisukohast on soojuspildistamine kõige efektiivsem nende ehitiste puhul, mis on ehitatud lisasoojustamist mittevajavatest kergplokkidest. Ja pildid tuleb teha kindlasti enne kui maja on väljast ja seest viimistletud, siis on üsna kiiresti näha, kuhu on “unustatud” müürisegu või –liimi panna ning sa saad enne maja viimistlemist midagi veel ette võtta.
