Tööandjad nöögivad rasedaid ja noori emasid

Kõik paistis hästi minevat, kui Mai (nimi muudetud) pärast töövestlust kuulis, et tööandja võtaks ta meelsasti assistendi asemel hoopis spetsialisti töökohale.

Ent kui Mai andis teada, et võib olla lapseootel, teatas firma, et 13 000-kroonise palgaga spetsialisti töökoht oli tegelikult tähtajaline ning raseduse korral saab ettevõte teda tööle võtta vaid 5500-kroonise kuupalgaga assistendina, kirjutab Eesti Päevaleht.

See juhtum iseloomustab vaid üht 40 avaldusest, mida soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv mullu uuris, et selgitada, kas tegemist on soolise diskrimineerimisega (üht isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras).

Teine võrdõiguslikkuse voliniku käsitletud juhtum puudutas aasta ja kahe kuu vanuse lapsega ema, kes kandideeris reklaamijuhi kohale.

“Tööpakkuja esindaja tõi äraütlevas vastuses ainsaks põhjuseks, et väikese lapse kõrvalt on seda tööd sajaprotsendiliselt raske teha,” ütles volinik. Vastuses volinikule väitis ettevõtte tegevdirektor, et emal polnud lapsehoidjat ja lapsega tööl käimine poleks mõeldav. Samas kinnitas naine, et on arvestanud täiskoormusega ning last hakkab hoidma lapsehoidja.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines