Kohus tagastab ümberasunutele maja

Riigikohus lahendas 6. detsembril aastaid kestnud vaidluse otsustades, et ka lepingute alusel Saksamaale ümberasunute maid ja maju saab endistele omanikele tagastada. Ühtedele toob see rõõmu, teistele muret.

Esimesed, keda riigikohtu värske otsus pärast omandireformi aluste seaduse kehtetuks tunnistamist meeldivalt puudutas, on Berliinis elavad Beate ja Thomas Bodemann.

Ent mis saab üürnikest, kui linn maja tagastab? Bodemanne esindanud advokaadi Andres Pasti väitel on see linna probleem, ja mitte ainus. Maju, mille saatus omandireformi tõttu lahtine, on Tallinnas ligi poolsada.

Ka advokaat Pasti laual on järge ootamas ühe vanaproua kaebus, kelle kunagises majas on üks korter juba üürnikule erastatud, viis aga linna omad.

Tallinna linnavalitsuse õigusnõuniku Priit Lello sõnul on riigikohtu otsus väga värske, mistõttu linn pole veel jõudnud selle põhjal oma seisukohta kujundada.

“Me analüüsime lahendit ja arvestame riigikohtu seisukohtadega,” lausus Lello.

Tema sõnul käsitleb see otsus üht konkreetset vaidlust ega loo iseseisvat õiguslikku alust teiste omandireformi käigus tehtud otsuste muutmiseks.

Lello väitel on linn kõnealust problemaatikat erinevate institutsioonidega arutades jõudnud veendumusele, et riigikohtu poolt ORASi § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamine ei anna ühest lahendust, mida teha varasemate otsustega.

ORASi § 7 lg 3 puudutas II maailmasõja eel Saksamaale ümberasunute vara tagastamist või kompenseerimist. Seadusesäte ütles: Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.