Tiit Riisalo: ilusaimad päikeseloojangud on Eestis

16. oktoobril 1999. aastal lahkus Tallinna sadamast jahtlaev Lennuk, et teha purjede jõul ring ümber maakera. Naasti 19. märtsil, aastal 2001, kui seitsmeliikmelise meeskonnaga oli läbitud 37.820 miili ning külastatud 26 eri riigi sadamaid. Neljapäeval andis Delfis pressikonverentsi Lennuki tüürimees Tiit Riisalo.

taavi: 15:57
Kas on ka asju, mida oleks tagantjärele mõeldes teisiti pidanud tegema?

Tiit Riisalo: 13:59
No kindlasti neid on. See küsimus eeldaks küsijaga laua taga istumist. Targemaks on ta kindlasti teinud ja kuna minu ülesanne reisi ettevalmistamisel oli toetajate leidmine, siis praegu ma oskaksin asju nii ajada, et sponsorid rohkem rahule jääksid. Kuigi ma usun, et nad on ka praegu rahul.

Reisi tehnilise poole ja marsruudi poole pealt möödalaskmisi eriti ei olnud.

Mart Talinast: 15:59
Kellele naistepäeval lilli kinkisite* Tõsiselt: kas ja kui palju olid teie hinnangul seksuaalsed piirangud põhjuseks paratamatult tekkivatele pingetele säärases pead*jalad koos elamises* Ja kuidas suguelu puudumine tervisele mõjus, kas on võimalik et ununes ehk sootuks? Muutusite vaimsemaks?

Millal saabus vastastikuse kiuslikkuse tipp *3 nädalat, 3 kuud reisi algusest**ja kunas ja kuidas see järgi andis*

Võimuvõitlus* kas kapteni vastu mässu tõsteti*

Kas keset ookeani tundsite end Jumalale lähemal olevat kui muidu* Kas nägemusi esines, hakkas ehk mõni mees luuletama, maalima, palvetama*

Tnx

Tiit Riisalo: 14:09
Esimene küsimus: eks see teema ole inimesi erutanud jah läbi aegade. Naistepäevaks ei kinkinud lilli kellelegi, see on punase maiguga püha minu jaoks. Emadepäev on tulekul ja siis ma tean täpselt, kellele lilli kinkida.

Kui üldse rääkida, siis kollektiivis pinged puudusid. Nad tekkisid korraks, kui Aarne Tuisk leidis, et ta ei jaksa enam sõita ja me vahetasime tüürimest. Aga muidu tõsteti häält laevas vähem kui kümnel korral terve reisi jooksul.

Seksuaalsuse kohta on mul teine kogemust: kui ma olin üle kahe aasta nõukogude armees, ma olin neliteist aastat noorem ja veri vemmeldas, aga sain hakkama. See ei ole küll asi, mille pärast midagi katki jätta.

Kaja: 16:09
mis oli reisil kõige raskem? ja tervitused Meelis Saarlaiule kunagise klassiöe poolt.

Tiit Riisalo: 14:12
Tervitused saab edasi antud, Meelis on täna kell 10 Kahvli saates.

Kõige raskem oli minule isiklikult harjumine piiratud ruumiga. Sest põrandapind ei ole oluliselt suurem kui ühetoalise Lasnamäe korteri elutuba. Ennist ma liikusin päris palju nii rattaga kui jala. Purjetamist olin ma enne näinud ja teadsin. Ühtegi hetke, kus ma tundsin, et tahan järgi jätta, ei olnud.

Ebameeldiv oli ka külmades paikades: Kap Hoornis ja Belgias, kui küttesüsteem oli rikkis. Alla kümne kraadi juures ühtlustub sise- ja välistemperatuur ning tekkinud kondensi juures ei kuiva ükski riietusese ära.

Jaan Hansberg: 16:53
Tere. Kas sellistel pikkadel reisidel kippuvad mehed ka laeval vahest hulluks minema?

Tiit Riisalo: 14:13
Kipuvad ikka. Meie eelis oli, et meie eraldatus muust maailmast oli episoodiline: pikemad etapid kestsid kuni paar nädalat. Uus sadam, uued lõhnad, inimesed, kõik värskendavad.

Hoopis teine asi on see, mida baaslaevadel sõitvad kalurid läbi elavad, nad on üheksa kuud järjest pardal sadamas käimata.

Priit: 17:07
Milline hetk oli reisi kõige kriitilisem?

Tiit Riisalo: 14:15
Seda peaks vast kapten vastama. Paar tehnilist riket, päris alguses vöörstaagi purunemine. See võib viia masti purunemiseni.

Teine kõhedusttekitav juhtum oli, kui lõpu eel magava kašelotiga kokku põrkasime. Just enne seda olime lugesime, mida kašelot kehva tuju korral teha võib, ta on päris suuri laeva uputanud.

Andrus Kiisküla: 17:15
Tere,
Minu kysimus oleks järgmine:
Palju te sellest ajast, mis te ära olite laevas veetsite ja palju mandril?

Ette tänades, Andrus

Tiit Riisalo: 14:16
Niisugused punktuaalsed kokkuvõtted on veel tegemata. Proportsioon võib olla nii, et 60 protsenti sõitsime ja 40 olime maal.

Juku: 17:15
Miks te Falklandi saartel ei käinud, kas Argentiina suhtumise tõttu?

Tiit Riisalo: 14:18
Ei olnud poliitilisi põhjusi. Probleem oli lihtne. Nagu iga asjaga, venib ettevalmistus natukene pikemaks. Me oleks tahtnud startida juba septemberi alguses, aga kui me reaalselt sinna jõudsime, hakkas lõunapoolkera suvi läbi saama. Kap Hoorni tahtsime jõuda igal juhul enne, kui ilmad hulluks lähevad.

Selle tõttu lühendasime marsruuti.

Janno: 18:09
Milline oli Teie kõige meeldejäävaim peatuspaik ja miks?

Tiit Riisalo: 14:21
Minu praeguses hingeseisundis on sellele küll raske vastata, asi nõuab settimist. Kui antaks valik minna suvalisse kohta tagasi praegu kohe, valiksin kas Paapua Uus-Guinea või Indoneesia.

Seal on huvitav, need on paigad, kuhu tsivilisatsioon ei ole veel jõudnud.

Mic: 18:38
Kas ja milliseid suuri mereelukaid kohtasite? Kas mõni nendest ohtu ka kujutas?

Tiit Riisalo: 14:23
Peale mainutud kašeloti ohtlikke elukaid ei kohanud.

Küll aga triivib ringi ohtralt ohtlikku eluta loodust. Kõikvõimalikud hulpivad metallkonteinerid, palginotid…

anna: 18:39
Kas inimesed teadsid midagi Eestist?

Tiit Riisalo: 14:24
Lühidalt: teadsid ikka. Aga mitte igal pool ja mitte kõik inimesed. Kurb on, et senimaani teavad paljud inimesed Eestit Estonia parvlaeva kaudu.

Jalgpallimaailmas teatakse Eesti jalgpallimeeskonda, aga mõningate ärajäänud mängude kaudu.

tuul: 18:43
kas kohtasite ka “seletamatuid nähtusi” pikal reisil (merevaimud…)

Tiit Riisalo: 14:27
Otseselt ühtegi “nähtust” ei kohanud, aga nende kohalolekut võis hoomata. Laevas oli asju, mis kippusid kaduma ega tulnud välja, kusjuures oli selge, et üle parda nad ei olnud läinud.

Mõned linnud aga jäävad laevale päevadeks paigale, meremeeste uskumustes nimetatakse neid kotermannideks ning neid ära ajada ei tohi.

Rasmus: 19:18
Mida arvate nendest “tôelistest meremeestest”, kes on korra elus vôib olla paadiga Pirital aerutamas käinud, ent on Teie suurepärast ettevôtmist nimetatud môttetuks käkiteoks, millega saanuks hakkama iga teine?

Tiit Riisalo: 14:28
Ma hindan iga inimest, kel on merepisik sees. Üks meie reise eesmärkidest oligi meresõidu propageerimine. Kui on inimesi, kes ühest või teisest asjast halvasti arvavad, siis ei maksa sellest ennast häirid.

Maailmaajaloolises mõttes ei ole reisil mingit tähtsust. Aga ma usun, et Eesti meretraditsiooni seisukohalt tal tähendus on. Ükski asi ei teki tühjale kohale ja “müüri” panime me tellise juurde.

rando: 19:43
kas oli ka uppumise ohtu

Tiit Riisalo: 14:29
Ei olnud.

Tiit: 20:54
Mis põhjustas reisil enam pingeid omavahelises suhtlemises kaasvõitlejate vahel? Ja kuidas te neid ületasite? Koos vahetusmeestega osales reisil hulga mehi, kas oli ka selliseid kellega luurele ei läheks? (ei taha vastust nimeliselt). Miks ei olnud ühtegi naist?

Tiit Riisalo: 14:31
Nagu ma ütlesin, tegemist on intelligentsete ja vaimukate inimestega. Meie kokkurusutus ühte ruumi ei ületanud kriitilist ajapiiri, nii et otsest vajadust pingete maandamiseks ei olnud.

Mind aitas ka rutiini vastu kõige paremini see, kui võtsin CD-pleieri ja kuulasin muusikat.

Aga miks ei olnud naist, seda ma küll ei tea. Kukkus nii välja. Põhimeeskonnas ei olnud naist sellepärast, et ruum on niivõrd piiratud. Tahame või ei, aga eri sugupooltel on erinevad vajadused.

Pets: 21:54
Kas mõni troopiliste saarte pärismaalane oli ka midagi Eestist kuulnud?

Tiit Riisalo: 14:33
Tonga saarel on eestlased väga tuntud. Kuna seal on aastaid elanud Hiiumaalt pärit perekond Niit ja ajanud edukalt kalaäri.

Raims: 21:31
Milleks, Isamaliidu propaganda…
Tere Mart…
Ajab iiveldama!!!

Tiit Riisalo: 14:35
Isamaaliit ei ole reisi toetajate hulgas olnud. Lennukiga seotult seega reklaami ei ole.

Mis puutub sellesse, et paar meeskonnaliiget olid mainitud parteist, ei näe ma siin probleemi. Mina, nagu enamus meeskonnaliikmetest, olen olnud ka kommunistlikus parteis.

Pets: 21:56
Kas satelliittelelefonil oli kogu aeg levi olemas, et soovi korral kodustega paar sõna vahetada?

Tiit Riisalo: 14:36
Ei olnud kogu aeg. On üsna ulatuslikke ookeani alasid, kus vähemalt see telefon, mis meil oli, ei levinud.

Pets: 21:58
Kas saite ka võro keele selges? (vihje Kaido Kamale)

Tiit Riisalo: 14:37
Mina olin Kaidoga poolteist aastat koos ühes vahis, aga omavahel me suhtlesime eesti keeles. Selgemaks sai ta kindlasti, sest Kaido kirjutatud reisikirjad Võrumaa Teatajale olen ma peaaegu kõik läbi lugenud.

Keda huvitab võrukeelne kirjandus, siis varsti on ilmumas unikaalne võrukeelne reisikiri.

A.O.: 23:15
Kus oli kõige ilusam päikeseloojang?

Tiit Riisalo: 14:38
Kõige ilusamad päikeseloojangud on Eestis. Mida lähemale ekvaatorile, seda plassimaks nad muutuvad. Päike kukub seal kolks ookeani ja ongi kogu lugu.

Bruno Sepp: 01:08
Tere. Olete tagasi kodus! Kuidas on muutnud reisil kogetu ning nähtu Teie nägemust Maailma asjadest, väärtushinnangut est, inimestest? Aitäh.

Tiit Riisalo: 14:40
Nii lühikesse teksti, nagu siin saab, ei ole võimalik vastust mahutada.

Aga ma usun, et kui ma oma isikut vaatan, siis kindlasti on mõned üleliigsed nurgad maha lihvitud. Tunnen ennast rahulikuma ja tasakaalukamana, arvan, et oskan inimestega paremini suhelda.

Maailm on peale ringi ärategemist muutunud tõesti hoomatavaks suuruseks, palju väiksemaks. Kuigi see võib tunduda banaalne.

Marko: 01:48
Kindlasti olite niisugused stsenaariumid läbi mänginud ja ette välistanud, aga milline oleks olnud teie tegevuskava, kui keset rajuseimat ookeaniööd oleks mõni meeskonnaliige õnnetul kombel üle parda lainetesse kadunud?

Tiit Riisalo: 14:42
See rutiin on igas laevas väga täpselt välja töötatud. Esimese asjana hüüab märkaja, et “mees üle parda”. Järgmisena keerab roolimees vastu tuult ja seiskab jahi. Samal ajal lendab üle parda päästerõngas koos suitsupoiga ja üks meeskonnaliige ei tee mitte midagi, vaid üritab jälgida kogu aeg seda meest. Et visuaalne kontakt ei kaoks.

Lisaks on igal GPS-il nupp MOB (Man Over Board), mida vajutatakse ning mis fikseerib koheselt koordinaadid.

kannibal: 05:15
Kas te oma reisi vältel kohtusite ka inimsööjatega?

Tiit Riisalo: 14:43
Kõige värskem info inimsöömisest pärines meie reisil aastast 1965 ja see oli Vanuatu saarel.

Paapua-Uus Guineal kohtasime inimest, kelle isa ja ema veel maiustasid inimese kallal.

Patser: 08:00
Kas teil raamatuid ka kaasas oli ja kui oli, siis millisted need olid? Kas mängisite ka malet või kaarte?

Tiit Riisalo: 14:45
Raamatuid oli nii palju, et need ei mahtunud kuhugi ära. Mul isiklikult oli see reis esimene võimalus pärast ülikooli lõpetamist lugeda seda, mida ma tahan.

Valik oli alates kriminaalromaanidest kuni Platoni kogutud teoste ja Piiblini välja. Lisaks see kirjandus, mida kohapealt paikade kohta ostsime.

Malet mängisime vähe, aga pardal tegutses aktiivselt skatiklubi. See on üks bridžiga sarnanev saksa kaardimäng.

klaabu69: 08:38
Kuulsin kuskilt, et kavatsete järgmisele reisule minema hakata! Kas enne vähe puhata ei taha??? Ja kuhu tuuled siis seekord viiksid?

Tiit Riisalo: 14:46
Ei oska kommenteerida enda seisukohalt küll mitte. Aga kapten Saarsol on plaan minna ekspeditsiooniga Antarktikasse, aga see on selline nelja-viie aasta perspektiiv.

Jüri: 08:56
Millises sadamas võtsid teid vastu kõige kenamad naised?

Tiit Riisalo: 14:47
Siin peab legendi kinnitama, et polüneesias on üldse väga ilusadi inimesed, kaasa arvatud naisterahvad. Kõige kenamad inimesed võtsid meid vastu Prantsuse polüneesias paikneval pisikesel Katiu atollil.

kristina: 14:18
Milline oli kõige eksootilisem toit selle reisi jooksul?

Tiit Riisalo: 14:51
Kõige vastakamaid emotsioone tekitanud toit oli Buenos Aireses Eesti aukonsul Peep Pullisaare juures.

Ühe keerulise nimega toit, mille nime ma ei suuda meelutada, aga tegemist oli naturaalse täidisega looma peensoolega. Täpsemalt sellise kohaga, kus tegemist ei olnud enam päris heinaga, aga päris sitt ta ka veel ei olnud. See oli muidugi läbigrillitud, maitset ei oska millegagi võrrelda. Selline krõbe ja oli aru saada, et tegemist on imeliku asjaga.

Madrus Kama nõudis veel ja madrus Pruuli nägu muutis ilmselgelt värvi.

Ave: 14:44
Kas on võimalik lähitulevikus näha ka filmi teie 1,5 aastat kestnud ümbermaailmareisist?

Tiit Riisalo: 14:53
Saab kindlasti. Jaanus Nõgisto teeb Eesti televisoonile paar seeriat. Kolm on tehtud ja kolm tuleb lähitulevikus juurde. Terviklikum film saab loodetavasti valmis sügisel.

Lisaks Kama raamatule tuleb Tiit Pruuli sulest välja eestikeelne reisikiri.

DELFI: 14:54
Kuidas kommenteerite neid hääli, kes peavad teie reisi maksumaksja raha raiskamiseks?

Tiit Riisalo: 14:55
Maksumaksja raha ei ole ettevõtmises kuigi palju. Aga oleme saanud toetust Kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu käest. Sellised institutsioonid eksisteerivad igas normaalses riigis ja kõigil soovijatel on võimalus oma taotlustele toetust saada. Need on sajad kunstnikud, pasunakoorid, mägironijad. Ma ei arva, et avamerepurjetamine on vähem kultuurne tegevus kui koorilaul.

DELFI: 14:56
Kas olete intervjuude andmisest ka väsinud juba?

Delfi tänab Tiit Riisalot ja vabandab nende ees, kelle küsimustele ei jõudnud vastata.

Tiit Riisalo: 14:57
Veel väga ei ole. Usun, et näiteks Mardil hakkavad juhtmed vaikselt kokku jooksma.