Selle üle, kas seda üldse vaja on, ei ole vast mõtet vaielda. Sama moodi nagu linlane soovib uudiseid lugeda, internetipanka kasutada, pojale-tütrele ülikooli või tuttavatele e-posti saata, silmaringi laiendada, portaalides oma arvamust avaldada, sugulastega kontakti hoida jne, soovib seda ka maainimene. Mina näiteks ei tea ühtegi inimest, kes e-posti kasutamise katkestanud oleks.

“Vaata Maailma” projekti raames soovitakse Eesti muuta maailma internetiseerituimaks riigiks. Meeletu idee. Hea idee. Kes sellest kaotab? Kindlasti mitte Eesti kodanik.

Kuid kõik on omavahel seotud. Inimene ei tule internetti, kui tal sealt midagi vaja ei ole ehk kui ta oma asjad ilma internetita paremini aetud saab. Internetikeskkondade loojad ei loo uusi mugavaid lahendusi, kui ei potentsiaalseid kasutajaid. Surnud ring. Keegi peab astuma esimese sammu.

“Vaata Maailma” projekt peaks selleks olema igati õige samm. Viies internetiühendused rahvale ligemale tekib juurde suur hulk kasutajaid. Järgmise sammuna hakkab tekkima keskkondi, kus oma igapäevaseid asju tavapärasest mugavamalt ajada saab. Head näited on internetipangad ja e-maksuamet. Ja neid tuleb aina juurde.

Kuidas siis see internet sinna maale ikkagi saada?

Vaata Maailma projekti üks osa näeb ette avalike internetipunktide loomist. Eesti internetiseerituimaks riigiks loomise plaani raames luuakse sellised punktid kindlasti kõikidesse kohaliku elu keskustesse. Ning loomulik on, et seal hakkavad ikka püsiühendused olema.

Arvutid aga levivad ka maakohtades aina enam ning inimesed tahaks ka kodust “netti minna”. Milles probleem? Telefoniliini pidi internetti ja korras? Ei ole. Paljudes taludes ei ole üldse telefoni sees. Teiseks tuleb telefoniga internetis olles maksta minutitasu. Milline oleks ideaalne lahendus?

Interneti püsiühendus igasse tallu? Tasuta? Jah!

Algul muinasjutuna tunduv, kuid tegelikkuses täiesti teostatav. Jättes kõrvale Eesti Energia plaani elektritraate pidi internetti pakkuda (Selle pakkumise kohta ei oska vist EE spetsialistid veel midagi rääkida? Kui oskate, võtke sõna), asume teise alternatiivi juurde.

Avalike i-punktide näol peaks püsiühenuduskaabli ots igas Eesti asustatud punktis varsti olemas olema. Nüüd tulevad mängu omavalitsused.

Igasse tallu oma kaabli vedamine on kallis. Aga saab ka ilma. Lahendus oleks wireless ehk traadita internetiühendus. Võrdlemisi väikese rahaga oleks võimalik nende püsiühenduskaablite otsa avalike internetipunktide juurde üles seada traadita internetiühenduste saatemastid. Järgmise sammuna tuleks inimestele võimalikult soodsalt kätte anda vastuvõtjad.

Alternatiiviks seadmete müügile on rentimine, mille tasu läheb interneti püsiühenduse kuumaksu näol omavalitsuselt teenusepakkujale. Sellisel juhul ei peaks seadmeid välja ostma ning rendi sisse mahuks ka hooldus. Oma panuse saavad siin teha erafirmad ja kindlasti ka riik.

Tulemus: igas talus on TASUTA interneti püsiühendus!

Kindlasti on selles plaanis oma agad, kuid haarakem härjal sarvist! Meeletud ideed ja esmapilgul hullumeelsusena näivad mõtted on ennegi meie elu muutnud. Tasuta interneti võimalus aitaks kindlasti kaasa maapiirkondadele elu sisse puhumisele.

Vähem virisemist, rohkem visiooni, analüüsi ja tegusid :)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid