Loomade inimõiguste eest võitlejad osutavad, et inimahvidel on 99 protsendi ulatuses inimestega kattuv geneetiline kood. Samuti kinnitavad aktivistid, et neil on oma kultuur, intelligents ja moraalsed väärtused, teatab Brussels Journal.

Sotsialistlikku fraktsiooni kuuluv roheline parlamendiliige Francisco Garrido esitas eelnõu 25. aprillil. Tema sõnul käituvad Hispaania sotsid ahvide saadikutena. Ühtlasi avaldas ta lootust, et Hispaaniast saab esimene riik Euroopas, kus võetakse vastu seadus, mis annab loomadele põhilised inimõigused.

Valitsuse eelnõu on sattunud terava kriitika alla. Hispaania Pamplona peapiiskop Fernando Sebastian nimetab ideed naeruväärseks. Isegi rahvusvahelise inimõigusteorganisatsiooni Amnesty Internationali esindaja Delia Padron ütles, et teda üllatab idee anda “inimõigused” ahvidele, kui isegi paljudel inimestel pole need õigused veel tagatud.

Hispaania keskkonnaminister Cristina Narbona aga pareerib, et seadus ei anna loomadele inimõigusi, vaid üritab kaitsta nende looduslikku asuala ning vältida nende väärkohtlemist. Ometi on seaduseelnõus sees lõigud, milles räägitakse “evolutsioonilisest ja geneetilisest sarnasusest inimeste ja ahvide vahel”.

Kriitikud on juhtinud tähelepanu ka sellele, et kui inimõigused antakse ainult teatud liiki ahvidele, siis sellega diskrimineeritakse teisi liike. Ühtlasi pole seaduses selgitatud, kuhu tõmmatakse piir, millal on mõni liik piisavalt sarnane inimestele, et saada “inimõigused”.