Eesti naisjuhtide arvult Euroopas esirinnas
(68)
Naisjuhtide rohkus on tema sõnul osalt ka väikese rahva omapära, sest Euroopas ei ole olnud nii palju sõdu ning ka rahvad pole olnud nii pikalt ikke all, et naised oleks pidanud elu vedama. “See on üks tõetera, et siin Eestis ei küsita naiste käest, kas saad hakkama, vaid lihtsalt peab saama.”
Eurostati uuringu järgi on kõige enam naisi juhiametis just Lätis, Leedus ja Eestis, kus naisjuhte on vastavalt 44, 43 ja 38 protsenti. Euroopa Liidus on keskmiselt osatähtsus vaid 32 protsenti.
Tarbijakaitseameti juht Helle Aruniit ütles, et eesti naised löövad hõlpsasti läbi ja üritavad oma tööd hästi teha. Ka on eesti naised on ametisse asudes töötasu suhtes leplikumad. Kuigi juhiks saamine sõltub inimesest endast, peab Aruniidu kogemuste järgi olema naisjuhil parem ettevalmistus kui meeskolleegil.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Ülle-Marike Papp ütles, et kõigis postsotsialistlikes riikides on naiste tööhõive kõrgem, sest eelmise süsteemi ajal töötas 90 protsenti naistest.
Euroopa statistika ei kajasta tema sõnul aga tippjuhtide tasandit, kus naisi on endiselt vähe, mis tähendab, et juurdepääs võimu ja majandusotsuste juurde on neile endiselt piiratud.
Ka palganumbrid ei sõltu Papi sõnul niivõrd naiste ja meeste endi valikutest, vaid kehtivast ideoloogiast, mille puhul naiste tööd vähem väärtustatakse. Ta rõhutas, et äsja valminud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt arvatakse Eestis endiselt, et naised ei sobi tippjuhtideks.