Harvardi rektor loobub ametist

Maailmakuulsa Harvardi ülikooli rektor Lawrence H. Summers teatas teisipäeval, et kavatseb akadeemilise aasta lõpus ameti maha panna, tegemist on kõige lühemat aega ametis püsinud rektoriga alates 1862. aastast, mil tollane rektor suri teisel ametiaastal.

Summers teatas oma tagasiastumisest vaid nädal enne seda, kui kooli professorid valmistusid talle umbusaldust avaldama, teatab Fox News.

“Olen vastumeelselt järeldanud, et vastuolud minu ja teaduse- ning kunsti teaduskonna vahel teevad võimatuks selle uuendusplaani edendamise, mida ma pean Harvardi tulevikule ülioluliseks,” teatas Summers oma kirjas, mis riputati üles ka kooli veebilehele. “Seega usun ma, et ülikoolile on parim saada uus juhtkond.”

Summers on jäänud korduvalt oma alluvate kriitika alla, eelmisel aastal võtsid feministid ta turmtule alla ütluse eest, et soolised eripärad võivad olla põhjuseks, miks matemaatika ja füüsikaga tegeleb vähem naisi kui mehi.

Teaduskonverentsil esitatud kommentaar kutsus esile usaldushääletuse, rektor sai toona 218 poolt ja 185 vastuhäält. Samas on taolised hääletused vaid sümboolse jõuga, kuna rektori ametisse määramise ainuõigus on seitsmeliikmelisel Harvardi korporatsiooni nõukogul.

Rahulolematud professorid kavatsesid 28. veebruaril korraldada uue usaldushääletuse, kuna arvavad, et teaduse- ja kunsti teaduskonna dekaan William Kirby sunniti Summersi poolt ametist lahkuma. Kirby ise väidab, et lahkus poolte kokkuleppel.

Summers oli enne rektoriks saamist president Bill Clintoni rahandusminister ning tuntud majandusteadlane, ta tõusis Harvardi 27. presidendiks 2001. aasta mais.