Valitsus andis mandaadi vanglarendi läbirääkimiste alustamiseks

Valitsuse volitus võimaldab justiits- ja digiministeeriumil teha Rootsile ja Hollandile ettepanek asuda läbirääkimistesse Eesti vanglapinna välja rentimiseks. Läbirääkimised võivad, ent ei tarvitse lõppeda lepingu sõlmimisega. Lõpliku otsuse välislepingu sõlmimise osas langetab riigikogu.

„Meil on kaks valikut Tartu vangla osas – kas vangla üldse sulgeda või pakkuda Lõuna-Eesti inimestele ikkagi häid töökohti ja oluliselt tugevdada julgeolekualast koostööd mõne teise NATO riigiga,“ kirjeldas valikukohta justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

„Eesti vanglate töö on rahvusvaheliselt väga lugupeetud ja kõrgetele standarditele vastav. Meil on hea väljaõppega kõrgelt kvalifitseeritud ametnikud, inimõiguste kaitsele keskenduvad töömeetodid ja väga kaasaegne taristu. Vanglateenistuse töö on oluline osa Eesti siseturvalisuse tagamisest ja seda on Lõuna-Eesti elanikele turvalisuse jaoks oluline säilitada,“ sõnas Pakosta. „Vanglateenistuse ressurssi saab tõhusalt kasutada liitlassuhete tugevdamiseks. Ühtlasi on vanglakohtade rent töökohtade looja ja üks võimalus hoida riigi kulud-tulud kontrolli all.“

Senine analüüs kinnitas ministeeriumi sõnul, et Eesti vanglakohtade rentimine on õiguslikult võimalik, praktiliselt teostatav ja majanduslikult mõttekas. Ka edasiste otsuste tegemisel on oluline pragmaatiline ja turvalisust esikohale seadev lähenemine.

Leides pindadele kulutõhusama lahenduse aitab see hoida ministeeriumi sõnul ühiskonda turvalisena. Vanglateenistus saab koos teiste riigiasutustega uute sihtrühmadega töötamise kaudu tulevikuks väärtuslikke kogemusi ja teadmisi. Rent aitaks säilitada kriitilise varu siseturvalisuse eriväljaõppe saanud personali ja hoonete osas, mis tagab, et riigina oleme valmis mis tahes kriiside korral. Vanglakohtade väljarentimine ise peab olema Eestile väga turvaline lahendus. Kõik kinnipeetavad viidaks tagasi teise riiki ja kellelegi ei anta linnaluba, sõnas ministeerium pressiteates.

Pakosta rõhutas, et Rootsile ja Hollandile ollakse väga tänulikud suurepärase koostöö eest eelkonsultatsioonide käigus. Senine analüüs on näidanud, et igapäevapraktikas on palju sarnasusi, mis võimaldavad riikide vahelist koostööd.

Tavapäraselt juhul, kui läbirääkimised osutuvad tulemuslikuks, sõlmitakse riikide vahel välisleping, milles kõik olulised detailid kokku lepitakse ja selgelt ära sõnastatakse. Eesti on avatud leidma lahendusi Eesti põhiseaduslike piirangute raames.

Vanglakohtade rentimine ei oleks riskideta

Ekspress kirjutas möödunud aasta sügisel, et vanglakohtade rentimine teistele riikidele võib olla hea mõte riigi rahakotile, aga teiste riikide kogemus näitab, et see võib tuua ka probleeme.

Vanglakohtade rentimine tooks Eestile tulu ligi 30 miljonit eurot aastas. Kõige sobivama rendivanglana on kõne all Tartu.

Kuid vanglakohtade rentimisega teiselt riigilt kaasneb probleeme. Teises riigis karistust kanda on süüdimõistetule rängem kui kodumaal, sest räägitakse teist keelt ning lähedastel on raske külas käia. See võib anda alust etteheitele vangide ebavõrdsest kohtlemisest. Lisaks tekib küsimus, millise riigi seadusi kinnipeetavale (näiteks kui ta paneb vanglas toime uue kuriteo) rakendada - kas selle riigi omi, kus ta süüdi mõisteti või selle riigi seadusi, kus ta karistust kannab? Samuti osutavad andmed, et teise riiki karistust kandma saadetakse sagedamini migratsioonitaustaga süüdimõistetuid.