VIDEO | Süüria rannikul toimunud veresaunas võis paari päevaga hukkuda 1000 inimest
(84)
Ühendkuningriigis tegutseva Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse väitel on neljapäeval Süürias Latakia ja Tartuse maakonnas alanud verevalamise käigus hukkunud üle 1000 inimese, neist enamik alaviidi usulahku kuuluvad tsiviilisikud.
Teised allikad pole neid arve kinnitanud, ent uudisteagentuuride hinnangul on tegu kõige suurema riigis toimunud massimõrvaga pärast alaviidist riigipea Bashar al-Assadi kukutamist. Alaviidid moodustavad Süüria elanikest umbes 10%, ent mängisid Assadi režiimi tegelaste seas juhtrolli.
Londoni inimõiguslaste andmeil tapsid uut režiimi toetavad sunniidi rühmitused nädala lõpus 745 alaviidi tsiviilelanikku ning toimus laialdane rüüstamine. Tapeti ka naisi ning lapsi. Samuti hukkus kokkupõrgetes 148 Assadi režiimi toetavat võitlejat ning 125 uue režiimi julgeolekujõudude liiget.
Senise info järgi algas vaenutegevus neljapäeval alaviidi võitlejate poolt vastastele korraldatud varitsusest, millele sunniidi rühmitused ja neid toetavad elanikud reageerisid alaviitide vastase valimatu veresaunaga.
Uut režiimi juhtiv „ajutine“ president Ahmad al-Sharaa (endine islamistlik sõjapealik Abu Mohammad al-Jolani) saatis laupäeval Tartuse ja Latakia maakonda täiendavaid jõude ning kutsus pühapäeval Damascuse mošees peetud kõnes üles säilitama riiklikku ühtsust ja kodurahu. „Kui Jumal annab, suudame me selles riigis ühiselt elada,“ ütles Sharaa.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja väitel on kord kahes maakonnas praegu taastatud ning elanike kodud peavad jääma puutumatuks. Ka Süüria inimõiguste vaatluskeskuse teatel hakkas olukord laupäeval rahunema.
Haridusministeeriumi sõnul jäävad Latakia ja Tartuse koolid pühapäevaks ja esmaspäevaks suletuks. Riigimeedia teatel on Assadi toetajate rünnakute tõttu katkenud kogu Latakia maakonna elektrivarustus.
67-aastane Baniyasi elanik Samir Haidar ütles agentuurile AFP, et sunniidi rühmitused tungisid inimeste kodudesse ja tapetute seas olid ka tema kaks venda ning vennatütar. Haidari sõnul võtsid veresaunast osa välismaalased. Kohalike elanike avaldatud foto- ja videomaterjalis näeb kümneid tsiviilelanike laipu kõrvuti tänaval lebamas ning sõjaväemundris inimesi relvituid inimesi tulistamas. Vastava videomaterjaliga on tutvunud ka Delfi. Veresaunas osalenud rühmituste nimesid pole avaldatud.
