Budanov kirjeldas olukorda paradoksaalsena, kuna Kiievi ja Moskva seisukohad on drastiliselt vastandlikud, vahendab Kyiv Independent.

„Samas arvan, et sel aastal jõuame relvarahuni,“ ütles Budanov. „Kui kaua see kestab, kui tõhus see on, on teine ​​küsimus. Aga ma arvan, et see juhtub. Enamik selle juhtumiseks vajalikke komponente on olemas.“

Aina rohkem on hakatud rääkima võimalikest rahuläbirääkimistest. USA president Donald Trump on vestelnud telefonitsi nii Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kui ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Viimastel päevadel on Trump aga hakanud kasutama Kiievi suhtes üha vaenulikumat retoorikat. Trump nimetas eile Zelenskõit „diktaatoriks“ ja päev varem süüdistas ta sõja alustamises Ukrainat.

Sellele eelnes nädala alguses toimunud USA ja Venemaa delegatsioonide kohtumine Saudi Araabias. Ukraina kõnelustest kõrvalejätmine tekitas palju ärevust Kiievis ja Euroopa pealinnades.

Budanov nentis, et Ukraina NATO liikmelisuse küsimus on endiselt väga keeruline, kuid tema sõnul pole julgeolekugarantiide osas muud asjakohast formaati.

Ta seadis kahtluse alla rahuvalvajate Ukrainasse saatmise tõhususe. Selline samm pole teistes sõjast räsitud riikides kunagi ootuseid täitnud, ütles Budanov.

Varem on Zelenskõi öelnud, et Euroopa liitlased peavad Venemaa tõhusaks heidutamiseks paigutama Ukrainasse 100 000-150 000 sõdurit. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa kaaluvad vaid kuni 30 000 sõduriga Euroopa juhitud rahuvalvejõudude paigutamist, teatas The Telegraph.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid