Uuring: Euroopa inimesed kahtlevad Trumpis, ent loodavad pragmaatilisi suhteid USA-ga ja kompromissi Ukrainas

Mõttekoda Euroopa Välissuhete Instituut (ECFR) avaldas 14 Euroopa riigis korraldatud uuringu tulemused, kus küsiti USA-d, Hiinat ja Venemaad puudutavate hoiakute kohta.

Selgus, et alates Donald Trumpi teise ametiaja algusest peavad eurooplased Washingtoni küll vajalikuks partneriks, kuid mitte enam liitlaseks. Samuti viitavad tulemused, et kuna eurooplased suhtuvad suhetesse USA-ga pragmaatiliselt, annab see ameeriklastele võimalusi riikide vahele kiilu löömiseks.

Küsitluses osales 11 Euroopa Liidu riiki ning lisaks Ukraina, Ühendkuningriik ja Šveits. Seekordses küsitluses osalesid ka Eesti vastajad, samuti Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Ungari, Rumeenia, Portugali, Poola, Bulgaaria ja Taani inimesed.

Tulemused viitasid, et keskmiselt 50% eurooplastest jagab arvamust, et USA on vajalik partner, kuid ainult 21% peab USA-d endiselt oma riigi liitlaseks. Viimane seisukoht on vähemuses ka USA seniste põhiliitlaste juures, kelle suhtumine USA-sse on sellegipoolest kõige positiivsem. Poolas peab USA-d liitlaseks 31% ja Ühendkuningriigis 37% vastanuist. Hispaanias usub liitu USA-ga vaid 14% vastanuist.

Samas on eurooplastel usk, et Venemaa-Ukraina rahukõnelused on lähenemas. Küsitlus tehti enne Trumpi telefonikõnet Vladimir Putiniga ja teadet, et esialgu toimuvad kõnelused vaid USA ja Venemaa vahel. Uuringus märgitakse, et isegi Venemaa suhtes kõige vaenulikumates riikides paistavad inimesed olevat kõneluste mõttega leppinud.

Kõigis küsitletud riikides arvab enamik vastajaid, et sõda lõppeb kompromissiga. Eestis usub Ukraina võitu 15%, Venemaa võitu 10% ja kompromissi 47% vastajatest. Väljaspool Ukrainat, kus enda riigi võitu usub üle kolmandiku inimestest, on Eestis optimism ka kõige suurem. Kõige rohkem usutakse Venemaa võitu Ungaris ja Saksamaal, kus nii vastas 28% inimestest.

Trumpi tagasivalimisse suhtuvad kõige positiivsemalt Ungari vastajad, kellest 47% leiab, et USA võimuvahetus on kasulik ka nende riigi jaoks.

Kõige vaenulikum on suhtumine Saksamaal, kus kokku 23% vastanuist peab USA-d oma riigi jaoks vähemasti rivaaliks või koguni otseseks vaenlaseks. Viimase vastusevariandi valis 6% sakslastest, aga ka bulgaarlastest. Bulgaarlaste suhtumine paistab silma ka ambivalentsusega, kuna 47% sealsetest vastajatest peab Trumpi tagasivalimist positiivseks USA jaoks ja 45% maailma jaoks, aga ainult 28% arvab, et see on kasulik ka Bulgaariale.

Suured erinevused peegelduvad suhtumisel Hiinasse. Ungaris ja Bulgaarias peab üle poole vastanutest Hiinat vajalikuks partneriks või vähemalt liitlaseks, ent enamik ülejäänud riike on skeptilisemad või vaenulikud. Kõige Hiina-vastasema hoiakuga riigid on küsitletutest Taani ja Ühendkuningriik, kellele järgneb Prantsusmaa. Eestis on 41% vastanuist nõus pidama Hiinat partneriks ja ainult 2% liitlaseks, kuid samal ajal peab 8% siinsetest inimestest Hiinat vaenlaseks ja 29% rivaaliks.

ECFR-i analüütik Paweł Zerka ütles tulemusi kommenteerides, et Trumpi mõju on märgata ka eurooplaste suhtumises liitlassuhetesse, mida nähakse nüüd tehingupõhisena. „Ent isegi sünguse ja pessimismi taustal pakub pragmaatilisuse õppimine Euroopale võimalusi,“ ütles Zerka. „Riigiujuhtidel on võimalus seletada oma valijatele, mis Ukraina rahu ühest või teisest lahendusest sõltub, samuti seda, mida tähendab Euroopa julgeoleku sõltumine USA-st. Euromeelsetele parteidele annab see võimaluse tugevdada sidemeid valijatega, eristudes Trumpi-meelsetest paremäärmuslastest.“