Tänasel riigikogu istungil arutati 29 riigikogu liikme esitatud umbusalduse avaldamise nõuet peaminister Kristen Michalile. Keskerakond andis umbusaldusavalduse menetlusse eile. Erakonna sõnul on peaministri riigi juhtimise stiil korruptiivne ehk ametikohaga kaasnevat usaldust kuritarvitav.
Umbusalduse avaldajate esindaja, erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles täna riigikogu kõnepuldis, et Michal on valitsusjuhina kaotanud allakirjutanud opositsiooniliikmete usalduse.
„Küsimus ei ole täna niivõrd allakirjutanud parlamendiliikmete ootustes. Esitatud etteheited teie aetava energeetika ja majanduspoliitika suhtes peegeldavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide muret ja ekspertide rahulolematust,“ sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul peavad inimesed valitsust usaldama. „See on paraku rebenenud ja selle eest maksab ühiskond kallist hinda pessimismi ja sidususe mõranemisega,“ lisas ta.
Peaminister Michal aga vastas, et praegune valitsus on jõudnud poole aasta jooksul teha väga palju olulisi otsuseid, mis aitavad kaasa Eesti majanduse kasvule.
„Hea meel on ka tõdeda, et valgus tunneli lõpus paistab juba palju selgemalt ja mitte ainult mulle. Majandusanalüütikud on öelnud Statistikaameti viimaste andmete põhjal, et Eesti pikk majanduslangus on läbi saamas, viimati näiteks Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik, 31. jaanuaril,“ sõnas ta.
Michali sõnul on umbusalduse avaldamine ja debatt demokraatliku poliitika osa. Küll aga tõdes ta, et tema kohta opositsiooni poolt esitatud väited ei vasta tõele. „Meil tuleb ühiselt keskenduda Eesti tulevikule ja otsustele, mis tagavad Eesti omariikluse säilimise, toovad kaasa uusi välisinvesteeringuid Eestisse ja omakorda toob meie elanikele jõukust tagava majanduskasvu,“ sõnas ta.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats aga ütles, et valitsusjuhina on Michal asunud ellu viima kahjulikku energiapoliitikat, mis kahjustab Eesti majanduse väljavaateid ja inimeste toimetulekut ning teenib valdkonnaga seotud ettevõtjate huve.
„Selle projekti realiseerimine toob tarbijatele kaasa täiendava koormuse rohkem kui kahe miljardi euro ulatuses ning teaduste akadeemia energeetikakomisjoni hinnangul tekitab ulatusliku riski Eesti energeetilisele varustuskindlusele. Niivõrd mastaapne otsus võeti vastu kitsas ringis kolme ministri poolt ilma energiamajanduse arengukava kooskõlastamiseta ning sisulise dialoogita ettevõtjate ja ekspertidega. Sisulisi arvestusi ning põhjendusi ühiskonnale esitatud ei ole,“ lausus Laats.
