Euroopa kontrollikoda: ELi sõjaväeline liikuvus ei ole veel küllalt kiire
(26)
Euroopa kontrollikoja avaldatud uue aruande kohaselt ei suudeta vägesid ja relvastust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel veel küllalt kiiresti ümber paigutada.
ELi viimase sõjaväelise liikuvuse tegevuskava elluviimisel on tehtud erineval määral edusamme, teatab Euroopa kontrollikoda. See on tingitud nii puudustest ülesehituses kui ka rakendamist pidurdavatest takistustest. Seatud eesmärki, see tähendab paigutada kiiresti ümber sõjaväelasi, varustust ja vahendeid, ning teha seda lühikese etteteatamisega ja suures mahus nii ELis kui ka väljaspool liitu, ei ole veel kontrollikoja sõnul saavutatud.
Samas on koja teatel muutunud ka olukord, kuna Euroopas toimub taas intensiivne sõjategevus ja EL püüab end võimaliku agressiooni vastu tõhusalt ette valmistada. Euroopa Liidu sõjaväelise liikuvuse poliitika on alates esimesest tegevuskavast 2018. aastal edasi arenenud. Euroopa Liidu eelarve aastateks 2021–2027 on esimene, mis sisaldab kahesuguse kasutusega transporditaristu projektidele ette nähtud sihtotstarbelisi vahendeid. Pöördelise tähtsusega sündmuseks oli aga Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mis muutis liidu strateegilise vajaduse sõjaväelise liikuvuse järele järsku väga pakiliseks. Ajalise surve all olles avaldas EL 2022. aasta novembris teise sõjaväelise liikuvuse tegevuskava.
„Sõjaväeline liikuvus on äärmiselt oluline, et muuta ELi kaitsevõime usaldusväärseks. Seejuures vajatakse kindlasti ka suuremat kiirust, mida ei ole mitme kitsaskoha tõttu aga veel saavutatud,“ ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Marek Opioła.
Sõjaväelist liikuvust võivad märkimisväärselt aeglustada erinevad põhjused, muu hulgas bürokraatia, teatas kontrollikoda. Näiteks ei saa ühe ELi liikmesriigi tankid liikuda läbi teise liikmesriigi, kui nende kaal ületab sealsetes liikluseeskirjades lubatu. Tavaolukorras nõuavad ELi liikmesriigid piiriüleseks liikumiseks loa andmiseks 45-päevast etteteatamist.
Kontrollikoja audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjon ei olnud tegevuskava 2.0 ettevalmistamisel vajadusi eelnevalt põhjalikult hinnanud, mis takistas tal ka usaldusväärselt hinnata eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahastamise suurust. 2021.–2027. aastaks sõjaväelisele liikuvusele eraldatud 1,7 miljardit eurot on küll kontrollikoja hinnangul üsna tagasihoidlik summa, kuid liikmesriigid hindasid seda sammuks õiges suunas. ELi kiire tegutsemine selle summa kättesaadavaks tegemisel andis olulise poliitilise signaali. Nõudlus ületas aga oluliselt pakkumist, mistõttu oli see rahapada 2023. aasta lõpuks juba tühi. Tulemus on kontrollikoja teatel märkimisväärne ajaline lünk – sõjaväelisele liikuvusele eraldatav uus ELi rahastamine saab kättesaadavaks alles nelja aasta pärast ning see pärsib rahastamise stabiilsust ja prognoositavust.
Kuigi mõju saavutamiseks peavad vahendid minema õigesse kohta, ei võetud kahesuguse kasutusega taristuprojektide rahastamise üle otsustamisel piisavalt arvesse geopoliitilisi ja sõjalisi tegureid, ütles kontrollikoda. Projektide valimisel ei võetud arvesse ka tervikpilti, vaid valiti iga projekt eraldi, ning mitte alati kõige strateegilisemates asukohtades. Projekte rahastati peamiselt ELi idaosas, kuid liit ei rahastanud näiteks pea üldse lõunapoolsel Ukraina-suunalisel marsruudil asuvat taristut. Lisaks valiti ELi rahastatavad projektid välja juba enne, kui jõuti teha kindlaks kõige pakilisemad prioriteedid.
Sõjaväelise liikuvuse juhtimiskord ELis on keeruline, killustatud ja ilma ühtse kontaktpunktita ning nii on ka keeruline aru saada, kes millega tegeleb, seisab kontrollikoja aruandes. Selleks et aidata ELil edasi liikuda, soovitavad audiitorid parandada ELi meetmete juhtimist ja fookust ning ühtlasi muuta rahastamine paremini prognoositavamaks. Liit võiks sõjaväelise liikuvuse kitsaskohtade kõrvaldamiseks ära kasutada ka ELi olemasoleva tsiviiltransporditaristu eelarve potentsiaali.