„Igapäevane vabatahtlikkus suudab kujundada oma riigi nägu, tõmmata sinna hoolimise ja aitamise kurrud,“ ütles president Alar Karis vabatahtlike tunnustamisel rüütelkonna hoones. „Pealtnäha väikestest vabatahtlikest seikadest saabki Eesti paremaks.“
Riigipea sõnul näitavad vabatahtlikud, kuidas vabatahtlik visadus, pühendumine ja märkamine aitavad teha suuri asju. „Need on toonud Eestile rahvusvahelist tuntust ja lisanud kohalikku ellu rõõmu. Kindlasti olete te kõik saanud ise oma tegevusest palju heameelt tunda. Ja teil on põhjust enda üle ka uhked olla,“ pöördus president Karis vabatahtlike poole.
Karise sõnul on loomulik, et majanduslikult kitsamal ajal vaatavad inimesed rohkem iseenda ja oma perekonna hakkama saamise poole. „Ma ei heida seda kellelegi ette, nii on inimlik,“ sõnas ta. „Ent seda rohkem väärivad märkamist need, kes keeruliste aegade kiuste leiavad ikka aega ja tahtmist vabatahtlikuks tegevuseks.“
Riigipea sõnul algab vabatahtlikkus näiteks oskusest kellegi üle rõõmu tunda. „Kasvõi tihasest, kes akna taha lendab,“ tsiteeris riigipea näitleja Elisabet Reinsalu. „Tema usub, et iga inimese elus on midagi, mille üle rõõmustada. Tal on õigus. Igakord me aga ei oska või ei jõua seda head ja toredat märgata.“
President tõi näitena veel välja ühe suure linna pisikese asumi mõttekonna, kes saab kord kuus kokku ja arutab, kuidas oma asumi elu turvalisemalt ja mõistlikumalt korraldada. „Ja siis püüavad need mõtted omavalitsuseni viia. Seegi on näide vabatahtlikkusest, mille tulemusena jääb kohalik bussiliin muutmata, aukus tänav saab siledamaks või parkimise korraldamine mõistlikumaks,“ rääkis Karis. „Niisugustest pealtnäha väikestest vabatahtlikest seikadest saabki Eesti paremaks.“
Samuti viitas president Karis, et Tartu lähedal Tammistus asutas 118 aastat tagasi külarahvas oma vabal tahtel raamatukogu. „Juba kaheksa aastat hiljem, esimese maailmasõja ajal said nad valmis ka oma seltsi- ja raamatukogumaja. See teenib Tammistu inimesi tegusalt siiani ning ikka just raamatukogu ja seltsimajana. Aitab külal ühiselt teha ja koos olla, aitab külal kesta. Kõik kokku on see vabatahtlikkuse tore lugu,“ kõneles Karis.
Suurima tunnustuse pälvis päästeliit
Aasta tegijad valis ekspertidest koosnev komisjon saja esitatud kandidaadi hulgast.
Suurima tunnustuse ehk aasta vabaühenduse tiitli pälvis päästeliit. Selle tunnustuse juurde kuulub ka preemiaraha, mis sel korral koguti täies mahus inimeste ja organisatsioonide annetustest 2024. aasta annetamistalgutel. Preemia suurus on 4610 eurot.
„Teame, kui palju ägedaid vabaühendusi Eestis erinevates valdkondades tegutseb, et just meie kõigi nende hulgast tunnustuse saime, see liigutab südame põhjani. Tunneme suurt uhkust oma liikmete ja vabatahtlike päästjate üle,“ ütles päästeliidu juhatuse esimees Piia Kallas.
„Vabaühenduste liit tunnustab kodanikuühiskonna aasta tegijaid juba 1996. aastast – ning selle traditsiooni jätkumine on vabakonna visaduse sümbol omaette,“ lisas vabaühenduste liidu juhataja Triin Toomesaar. „Usk muutuste võimalikkusesse, aga ka järjepidev julgus võtta nende muutuste loomise eest vastutust on aga ehk see, mis selle aasta tiitlisaajaid eriliselt iseloomustab.“
Kodanikuühiskonna tegijate tunnustamist korraldab vabaühenduste liit koostöös vabariigi presidendi kantseleiga.