FOTOD | Narvas avati rekonstrueeritud piirivalvekordon. Läänemets: idapiiri ehitus areneb planeeritust kiiremini
(17)Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avas täna idapiiril mitu uut arendust. Sealhulgas värskelt rekonstrueeritud Narva kordoni.
Uues kordonihoones on kaasaegsed töötingimused piirivalvuritele, seal paikneb uus juhtimiskeskus ning ruumid varustuse ja relvastuse hoidmiseks ja hooldamiseks.
Kuna piirivalvuri töövahetus kestab nädala, siis oli tähtis kaasajastada ka ööbimistingimusi ja olmeruume, teatas PPA.
PPA peadirektori Egert Belitševi sõnul käib idapiiri väljaehitamisel töö korraga mitmel suunal. „Kuna maismaale plaanitud taristu hakkab valmis saama, siis üha suurem osa tööst käib seiretehnika ja süsteemidega. Praeguseks on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist viivitusaiaga kaetud ligi 90 kilomeetrit.“
Lisaks uuendatud kordonihoonele, avati ka seirepositsioonid Narva jõel. Maismaapiirilõiguk on nüüd uus seiresüsteem ning ka 21 kilomeetrit viivitusaeda.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul areneb idapiiri ehitus jõudsalt ja isegi planeeritust kiiremini.
„Tänases julgeolekuolukorras võitleme siseturvalisuse valdkonnas igapäevaselt nii-öelda nähtamatu vaenlasega,“ sõnas Läänemets avamistseremoonial. Tema sõnul on veelgi turvalisem ja paremini kaitstud riigipiir üks põhielemente tagamaks sisejulgeolekut ning inimeste üleüldist turvatunnet.
„Nii tehnoloogiliselt kui sisuliselt peab meie piiritaristu toimima orgaanilise tervikuna, alustades kordonihoonetest ning lõpetades kaasaegse seiretehnika ja viivitusaiaga,“ märkis Läänemets.
Piirivalvurid saavad töötada ja end välja puhata kaasaegsetes ruumides
Läänemets tõi välja, et mistahes taristu ja tehnika võimekuse määrab eelkõige selle kasutaja. Ehk on vaja ka professionaalseid ning kõrgelt motiveeritud piirivalvureid, kellel on tasemel väljaõpe ja varustus.
„See tehnika ja taristu on meile suureks abiks, kuid kõige olulisem lüli piiri valvamisel on ikkagi inimene. Seetõttu on tähtis, et saame nüüd Narvas tööd teha ja ka sellest välja puhata kaasajastatud ruumides,“ ütles ka PPA peadirektor Egert Belitšev.
Lisaks rõhutas Lauri Läänemets, et kuna oleme Euroopa Liidu ja Schengeni välispiiri riik, vastutame kogu ülejäänud Euroopa sisejulgeoleku eest. „Mul on hea meel, et seda mõistavad järjest paremini ka meie Euroopa Liidu partnerid,“ sõnas Läänemets.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja rääkis, et hoone rekonstrueerimisel oli oluline rõhk ka kestlikusel. „Narva kordonil on nüüd uus juhtimiskeskus ja rekonstrueeritud majutushoone, mis vastab tänapäevastele keskkonnasäästliku ehitusele seatud nõuetele,“ rõhutas ta.
„Elame ajal, kus meie fookus peab olema suunatud kestlikkusele ja ka säästlikele lahendustele, samuti igapäevasele turvalisusele. 1980. aastast pärit riiklikult oluline hoone on rekonstrueerimisega saanud pikema elukaare,“ märkis Leppoja.
PPA teatel jätkub Idapiiri täieliku väljaehitamine. Tänavu aasta lõpuks on eesmärk valmis saada maismaa piiritaristu. See tähendaks, et viivitusaiaga on kaetud 109 kilomeetrit meie maismaapiirist.
Plaani järgi katkeb vaid kohtades, kus maastik on jalgsi läbimatu, näiteks veekogudel ning väga soistel aladel, kust kaudu ebaseaduslikult piiriületamine oleks äärmisel keeruline ja valvamine. Neis kohtades on PPA teate järgi mõistlikum piiri valvata tehniliste vahenditega.
Narva kordoni rekonstrueerimine, viivitusaed ning seirepositsioonid Narva jõel rajati riigieelarvest ning seiretehnika paigaldamist maismaapiirile ning Narva jõele ning juhtimiskeskusesse kaasrahastas Euroopa Liit.
Narva kordoni rekonstrueeris OÜ Nordlin Ehitus ja projekti juhtis Riigi Kinnisvara AS.