Prokuratuur esitas süüdistuse Ukrainast omastatud 35 miljoni euro rahapesus
(142)
Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, esitades Priit Porilale, Dmitri Fokinile ja Aivar Riisile süüdistuse grupis ja suures ulatuses rahapesus ning Svetlana Kalininale süüdistuse rahapesule kaasaaitamises.
Kohtueelses menetluses kogutud tõendid osutavad, et rahapesuga suunati legaalsesse ringlusse üle 35 miljoni euro, mis pärines Ukrainas toime pandud kuriteost.
Süüdistuse kohaselt osutasid süüdistatavad Ukraina kodanikule Maksõm Volodõmor Stepanovile rahapesuteenust, et tal oleks võimalik varjata kuriteo toimepanemisest pärinenud kriminaaltulu ja suunata see legaalsesse majanduskäibesse. Stepanov oli Ukraina riikliku äriühingu Polügraafiakombinaat Ukraina direktor, kes pani Ukraina õiguskaitseasutuste andmetel ebaseadusliku tulu teenimiseks püsti skeemi, mis võimaldas tal 2013. aasta septembrist 2021. aasta aprillini viia Ukraina äriühingust ebaseaduslikult välja vähemat 35 131 810 eurot. See summa jõudis kohtueelses menetluses kogutud andmetel Eestis asutatud äriühingusse OÜ Feature, mida juhtis süüdistatav Dmitri Fokin.
Süüdistuse järgi lõid süüdistatavad tarneahela, mille kaudu pidi Eesti äriühing vahendama Ukraina äriühingule dokumentide valmistamiseks vajalikku toormaterjali, ent selle hinda tõsteti tegelikuga võrreldes mitu korda. Eesti äriühingu kontole laekunud raha kanti süüdistatavate kontrollitud Eesti ja välismaa äriühingute kaudu edasi kümnetele kontodele. Tehingutele näilise legitiimse sisu loomiseks koostati süüdistuse järgi lepinguid, et tekitada fiktiivseid võlasuhteid, mis võimaldasid raha tegelikku päritolu varjata. Suur osa rahast jõudis kogutud tõendite kohaselt ringiga tagasi Stepanovi või temaga lähedalt seotud inimesteni.
Riigiprokurör Jürgen Hüva sõnul viitavad kogutud tõendid sellele, et süüdistatavad püüdsid enda tegevuse jälgi teadlikult varjata.
„Süüdistuse kohaselt varieerisid nad enda käitumismustrit, kasutasid anonüümsuse tagamiseks väga laia äriühingute võrgustikku, nii et enamik neist asusid nn offshore-piirkondades, ning seadsid osa rahapesus osalenud äriühingute etteotsa variisikuid või vahemehi. Tõendite kohaselt teadsid süüdistatavad, et nendeni jõudnud raha pärineb Ukraina riigi äriühingu vastu toime pandud kuriteost ajal, mil riik on pidanud end alates 2014. aastast kaitsma Venemaa ebaseadusliku agressiooni eest, ent otsustasid sellest hoolimata raha kuritegelikku päritolu varjata, kasutasid ära Eesti pangandussüsteemi ja suunasid süüdistuse järgi käibesse ligi 35 miljonit eurot kuriteost saadud tulu,“ ütles Hüva.
Ukraina kohus on ühe inimese Ukrainas toimunud eelkuriteo toimepanemises süüdi mõistnud ja see kohtuotsus jõustus tänavu jaanuaris. Ukrainas jätkub kriminaalmenetlus ka ülejäänud raha omastamises kahtlustatavate kohtu ette viimiseks.
„Eestis süüdistuse esitamiseni viis suurepärane koostöö Ukraina ja Prantsusmaa õiguskaitseasutustega, kellega moodustasime ühise uurimisrühma, mis võimaldas lihtsustatud korras informatsiooni ja tõendeid vahetada. Olulise panuse tõendite kogumisse andis ka rahapesu andmebüroo ja süüdistuse esitamiseks vajalikud tõendid kogus keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo. Prokuratuuri taotlusel on kohus arestinud süüdistatavatega seotud kinnisvara ja läbiotsimisel leitud sularaha enam kui miljoni euro väärtuses. Süüdimõistmise korral võib kohus arestitud objektid konfiskeerida,“ lisas riigiprokurör Jürgen Hüva.
Kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei, uurimist toetas rahapesu andmebüroo ja menetlust juhtis riigiprokuratuur.