Ossinovski märkis, et desünkroniseerimiseks ollakse valmis linna- ja riigitasandil. „Kõik meie süsteemid on kontrollitud ja valmisolekus. Ja see ei tähenda mitte ainult seda, et oleme valmis siis, kui läheb hästi, vaid oleme ka valmis võimalikeks ootamatusteks. Muretsemiseks põhjust pole ja juhul kui ilmnevad ootamatused, siis on linn selleks valmis ja osutab kõiki vajalikke teenuseid selleks, et elu saaks tõrgeteta jätkuda,“ rääkis ta.

Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Elari Kasemets selgitas lähemalt, kuidas linn desünkroniseerimiseks valmistus. Ta märkis, et kuigi eeldatakse, et kõik läheb plaanipäraselt ning inimesed ei märka desünkroniseerimist, siis on Tallinn aastate jooksul erinevateks kriisideks pikalt valmistunud.

Kasemets märkis, et kuigi kriisivalmidus on tagatud 24/7, siis on linn teinud täiendavaid tegevusi just desünkroniseerimise tõttu. „See tähendab, et oleme üle kontrollinud kõik oma kriitiliste objektide elektrivarustuse ja veendunud, et mobiilsed generaatorid või statsionaarsed generaatorid toimivad, neil on kütusevarud olemas, et nad vajadusel käivituks. Nii ametid, linnaosad kui ka elutähtsate teenuste osutajad on saanud meilt täiendavaid juhiseid, üle vaadanud ja täiendanud oma kriisivalmiduse olekut,“ rääkis ta.

„Tallinnal on kriisivaru olemas. See tähendab, et meil on hetkel võimalus üle 2000 inimesele anda kolm korda päevas süüa. Meil on võimalus need 2000 inimest igal hetkel majutada - meil on olemas neile voodid, tekid ja padjad, et nad saaksid magada. Lisaks kuuluvad kriisivaru hulka erinevad mobiilsed generaatorid, mida saame vastavalt vajadusele viia nendele objektidele, kus pole autonoomset elektritoidet, küll aga on tagatud selle mobiilse generaatori ühendamise võimekus,“ kirjeldas Kasemets.

Kasemets lisas, et oluline on ka kütusevaru, mis tähendab, et linnal on võimekus generaatoreid teatud aja jooksul töös hoida sõltumata sellest, kas elektrit on või ei ole. „Meil on võimekus saada mahutitest kütus kätte ning mupol on võimekus ka kütus laiali viia sinna, kus ta olema peaks,“ märkis ta.

Lisaks on igas linnaosas olemas kerksuskeskus.

„Ehkki see sõna tundub võib-olla võõras, siis oma olemuselt on see toimepidav hoone. Hetkeseisuga on igas linnaosas üks selline hoone. See tähendab, et seal on olemas autonoomne elektrivarustus, vesi, tagatud side. See on see koht, kuhu saab pöörduda linnakodanik või elanik, sealt saab alati viimase kriisiinfo, laadida telefoni või akupanka, saab esmaabi ja vajadusel kõiki teisi teenuseid kuni toiduni välja, kui kriis peaks pikemaks venima,“ rääkis Kasemets.

Pressikonverentsil osalesid veel abilinnapead Kristjan Järvan, Pärtel-Peeter Pere ja Madle Lippus ning Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Elari Kasemets.

Juttu tuli Tallinna ühingute konsolideerimisest, linna valmisolekust Eesti elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopaga, Pelguranna trammiliini rajamisest, pealinna trammide nimekonkurssist, keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast ning detailplaneeringute menetlemiskiiruse tõstmise kokkuvõttest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena