Vastuseks küsimusele, kas ta tõesti usub, et USA-l õnnestub Trumpi väljendatud soovi kohaselt Gröönimaa ära osta, ütles Vance, et peab seda võimalikuks. Ta lisas, et Gröönimaa on USA julgeoleku jaoks väga oluline, kuna Arktika mereteedel liiguvad Venemaa ja Hiina laevad.

„Taani, mis Gröönimaad kontrollib, ei tee oma tööd ja ei ole hea liitlane,“ ütles Vance. Ta lisas, et kui Gröönimaa territooriumi omandamine osutub vajalikuks, siis Trump selle ka omandab. „Teda ei huvita, mida eurooplased meie kohta karjuvad,“ ütles asepresident. Samuti ütles ta, et Gröönimaa elanikud suhtuvad Taanisse jahedalt. Vance põhjendas seda ekslikult kohalike sooviga rohkem kaevandusi arendada.

2021. aastal keelustas Gröönimaa iseseisvuslaste kontrollitud parlament saarel uraani kaevandamise ja peatas haruldaste muldmetallide kaevandamise Kuannersuitis. Iseseisvusmeelsete parteide sõnul on nende eesmärk Taanist eraldumine, mitte USA-ga liitumine.

Taani liitus NATO-ga 1949. aastal ja on olnud alates sellest ajast USA lähedane liitlane. 2001. aastal liitus Taani USA juhitud koalitsiooniga Afganistanis ja tegutses seal 2014. aastani, kaotades hukkununa 33 sõdurit. Aastatel 2003–2007 osales Taani Iraagi sõjas, kaotades seal seitse sõdurit.

Värske Yougovi küsitluse järgi peab 46% taanlastest USA-d enda riigile ohuks ja 78% on Gröönimaa mahamüümise vastu. Teine, Veriani kontrollitud küsitlus näitas, et Gröönimaal toetab USA-ga liitumist 6% elanikest ning 85% on selle mõtte vastu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena