„Mul on au anda Jaan Poska medal kahekordsele Eesti valitsusjuhile ja kaitseministrile Mart Laarile, kes tüüris riiki äärmiselt pöördelistel aegadel läbi suurte väljakutsete ja muutuste. Laaril oli äärmiselt suur roll liberaalse mõtlemise levikus ja Eestile oluliste majandusreformide teostamises. Paljuski seisab tänane Eesti Laari ametiaegadel laotud vundamendil,“ ütles Tsahkna.

Tartu rahu 105. aastale pühendatud vastuvõtul kõneldes tõi välisminister paralleele vabadussõja ja Venemaa agressiooni vahel.

„Nii nagu pärast esimest maailmasõda Tartu rahuläbirääkimiste aegu oli selge, et võrreldes sõjaeelse ajaga on terendamas sootuks teistsugune ajastu, nii oleme ka praegu uuelaadse maailma lävel. Ukraina-vastase agressiooni lõpetav rahu määratleb selle, millises maailmas me elama hakkame. Kas sellises, kus reeglid kehtivad, kus probleeme lahendatakse ühiselt või sellises, kus agressioon ja teiste riikide ning rahvaste anastamine, koloniseerimine on üleüldiselt aktsepteeritav käitumisnorm,“ sõnas Tsahkna.

„Rahuloome juures pakub Tartu rahu kahtlemata väärtuslikke õppetunde. Nüüdki tuleb Ukrainal teha rahu just Venemaaga, kelle tööriistakast on paljuski sarnane sellega, millega Jaan Poska juhitud Eesti delegatsioonil tuli Tartus silmitsi seista. Legendaarsed on kirjeldused, kuidas Poska külma närvi, rahuliku oleku ja raudkindlate argumentidega Vene poole provokatsioonid, pooltõed ja muud mahhinatsioonid kummuli lükkas. Loomulikult aitas tal seda teha Eesti Rahvaväe vapper vastupanu Narva rindel, kus Puna-Venemaa püüdis meeleheitlikult pommitada enesele kätte paremat positsiooni läbirääkimistelaua taga,“ ütles välisminister.

„Tartu rahu oli Eesti vaates kombinatsioon oskuslikult ära kasutatud ajahetkest, headest läbirääkimisoskustest ning tugevast seisust sõjarindeil. Nüüdki tuleb Ukrainal too õige hetk leida, et hoiduda kallitest järeleandmistest,“ ütles Tsahkna. „Peame nüüdki tegutsema selle nimel, et Ukraina positsioon oleks läbirääkimistel võimalikult tugev.“

Jaan Poska medal anti tänavu üle viiendat korda

2020. aastal pälvisid selle vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti apellile, milles nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut.

2021. aastal pärjati Tunne Kelamit ja Poska muuseumi (Sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond).

2023. aastal tunnustati postuumselt Heino Ainsot, tema abikaasat Sirje Okas Ainsot, Juta Ristsood ja Urmas Wompat. Laureaadid säilitasid ja arendasid Eesti poliitikat ja kultuuri eksiilis ning olid aktiivsed liikmed organisatsioonis Balti apell ÜRO-le (BATUN).

2024. aastal said Jaan Poska medali endine president Toomas Hendrik Ilves ja postuumselt Laas Leivat silmapaistvate teenete eest Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena