Kuidas edukalt värvata ja hoida kümneid õpetajaid?

Tallinna riigigümnaasiumid on olnud kaks aastat väljakutse ees: lennukaupa laienevad koolid on pidanud värbama kümneid õpetajaid ja koolitöötajaid korraga. Sel varakevadel asutakse Tõnismäe, Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumis värbama viimast korda, kuna sügisel saavutavad koolid täistäituvuse. Millele nendes koolides õpetajate heaolu nimel tähelepanu pööratakse ja mis on Tallinna riigigümnaasiumide põhimõtted tööandjatena? Ja miks on just praegu õige aeg asuda tööle riigigümnaasiumisse?
Õpetaja hoidmine – terve haridusmaastiku väljakutse
Õpetajate puudus ja olemasolevate õpetajate lahkumine haridusest on kogu Eesti ees seisev väljakutse. Nii Arenguseire Keskuse raportid1 kui ka OSKA 2023 prognoos2 Eesti tööturu olukorrast ja tööjõuvajadusest tõstavad õpetajate puuduse lahendusena esile töökultuuriga seotud aspektide, nagu näiteks kolleegide toetuse, juhtimise ja koostöisuse arendamist.
Tallinna riigigümnaasiumid on lisaks õpilaste heaolule toonud fookusesse ka õpetaja ja koolitöötaja heaolu ning õpetajat hoidva töökultuuri. Nendes koolides tegeletakse töötajaskonna füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega juba juhtimistasandil, läbi on mõeldud nii pakutavad hüved ja arenguvõimalused kui ka mõistlik töökoormus ning muudele sektoritele omane paindlikkus ja kaugtöövõimalus.

„Õpetajatöö ei ole enam ammu isoleeritud ega aastakümneteks ette määratud tee. Tänapäeva õpetaja võib väga edukalt olla hoopis analüütik, programmeerija, turundusspetsialist. Koolijuhi ja kooli roll on anda õpetajale tema töös ühekorraga seotust ja autonoomiat, et ta saaks oma kompetentse parimal viisil rakendada. See tähendab töörõõmu õpilastest, kolleegidest, koolikultuurist ning hoolimist ja tuge nii teisest sektorist kooli tööle tulnud inimesele kui ka kogenud õpetajale,“ märgivad direktorid Alo Savi, Raino Liblik ja Indrek Lillemägi.
Oluliseks arenduseks Tallinna riigigümnaasiumides on juhtõpetaja ametikoht ehk ainevaldkonda vedav vanemõpetaja, kes on mentoriks oma ainevaldkonna õpetajatele ning toetab nii pedagoogilise kui ka töökorraldusliku küljega. See tähendab, et toimetatakse tihedas koostöös ja kõik aineõpetajad, ka alustavad õpetajad, kes on alles ametiga kohanemas, on hoitud. Juhtõpetajad alustasid tööd juba koolide rajamisfaasis ja on panustanud õpetajasõbraliku ning toimiva õppekorralduse loomisse algusest saadik.

Tallinna riigigümnaasiumides on olemas ka tasustatud tervisepäevad, mis on sealjuures mõeldud nii füüsiliseks kui ka vaimseks taastumiseks, arvestades õpetajatöö spetsiifikat. Töötajate rahulolu vundamendiks on aga hooliv ja mõnus töökultuur, head suhted ja sujuv koostöö kolleegidega ning ainevaldkondlikud rühmad, mis tähendab, et ükski aineõpetaja ei jää oma töös üksi.
Tasuta kohvist õpetajate liikumisringideni
Õpetaja aja ja ressursi väärtustamise üks komponente on seegi, et talle oleks tagatud praktilised töövahendid. Tallinna riigigümnaasiumides on lisaks kõikvõimalikele bürootarvetele tagatud ka nüüdisaegne tehnoloogia ning administratiivpersonal on õpetajatele tehniliste igapäevaküsimuste lahendamiseks pidevalt toeks. Niisamuti on Tallinna riigigümnaasiumide õpetajate tubades koolitöötajaid alati ootamas tasuta kohv ja tee ning ka pühi tähistatakse igal aastal ühiselt mõnusa sündmusega.

Õpetajad saavad enda heaolu ja tervise toetamiseks võtta osa heaoluprogrammidest ning käia soodustusega sportimas. Ühisüritustel saadakse kultuurielamusi, harjutatakse käelisi oskusi ning pannakse end proovile põnevatel spordialadel. Nii toimuvad PERG-is juba teist aastat õpetajate joogatunnid, milleks kogunetakse koolimaja joogasaalis kord nädalas. TORG-is on õpetajad saanud kooli toetusel osaleda terviseprogrammis, kus on võimalik pika aja vältel analüüsida nii oma liikumis- kui ka toitumisharjumusi. MURG on aga käivitanud programmi „Õpsid liiguvad“, mille käigus kohtutakse koolipäeva sees eri spordialade katsetamiseks.

Mustamäe riigigümnaasiumi koolijuhi Raino Libliku sõnul on töökoha heaolu programmid viis, kuidas väljendada hoolivust oma töötajate ja seeläbi ka õpilaste suhtes. „See kõik aitab edendada tervislikku ja liikumist soodustavat kultuuri, mille kaudu saame oma inimesi paremini hoida, suurema naeratuse näole ning vähendada seeläbi töölt puudumisi. Vaimne tervis ja tasakaal on need, mis toetavad igapäevaselt noortega töötavaid õpetajaid,“ räägib Liblik.
Innovatsioon koolidesse
Koolijuhtide sõnul on tähtis, et haridusse ja koolidesse jõuaks ka värskeim teadmine ehk et koolid töötaks koos ettevõtete, teiste haridusasutuste ja organisatsioonidega. Uued arengud jõuavadki Tallinna riigigümnaasiumidesse koostöövõrgustiku kaudu. Nimelt leiab koolide koostööpartnerite seast nii kõrgkoole, ettevõtteid kui ka mittetulundusühinguid, näiteks Synlabi, Tallinna Ülikooli, TalTechi, Prantsuse Instituudi, Mondo MTÜ ja Sisekaitseakadeemia. Oluline on igapäevane õpetajate ja õpilaste suhtlus ning õppimine ka riigigümnaasiumide võrgustiku sees. Projektide ja koostöölepingute raames on õpilastele avanenud võimalused alates laboripraktikast loodusainetes, lõpetades kultuurisündmuste külastuste või tehnoloogiaarenduste kasutamisega inseneerias ja ettevõtluses. Lisaks on valikainete andjate seas ka tippspetsialiste väljastpoolt koostööorganisatsioone – mõned neist on panustanud oma valikkursustega seoses ka õppekavade arendusse.

Eduloona võib võtta asjaolu, et kõigisse kolme kooli on tee leidnud ka karjääripöörajad ehk inimesed, kes otsustanud õpetama tulla mujalt sektorist, olles näiteks kunagi õpetajaks õppinud või soovides ühiskonnale oma erialal tagasi anda. Mõnel noorema põlvkonna õpetajal on ka Noored Kooli programmi taust. Karjääripöörajatest õpetajaid ja spetsialiste on tõmmanud Tallinna riigigümnaasiumide värskekoeline õppekorraldus, organisatsioonikultuur ja suur arenguvõimalus. Tuldud on näiteks kultuuri-, turundus- ja ettevõtlusvaldkonnast. „Esmane ei olegi see, kust inimene tuleb – koolis on ühtmoodi vajalikud nii selle ameti värsked avastajad kui ka kogenud õpetajad. Tähtis on see, et me väärtustame samu asju: koostöö, vabadus, usaldus, usk iga õppija ja õpetaja arengusse, pikk suvepuhkus,“ loetleb Tõnismäe riigigümnaasiumi direktor Alo Savi tänapäevase kooli põhimõtteid.
Töötajate rahulolu ja arenguvõimalused
Koolid osalevad ka põhjalikus, Tallinna Ülikooli pedagoogikainstituudi spetsialistide koostatud koolide rahulolu-uuringus, millega on kaardistatud esimeste aastate töökultuuri õnnestumised ning arengukohad. Õpetajad ise on nii sisseelamisel kui ka tagasisides rõhutanud koolisisese mõttevahetuse ja kolleegide toe tähtsust. Loodusteaduste ja humanitaar-sotsiaalvaldkondade lõimitud õppekavad on toonud erineva kogemuste pagasiga kolleege kogemust vahetama ja võimaldavad igapäevaselt parimaid pedagoogilisi praktikaid jagada. Ainevaldkondlikke rühmi on olulise toena välja toonud nii pikema kogemusega õpetajad, kes karjäärielus vaheldust otsisid, kui ka alustavad õpetajad ehk need, kes tulnud Tallinna värskeimatesse koolidesse otse õpingute järel või kel õpetajana kogemust vaid mõne aasta jagu.

Tõnismäe, Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumid panustavad ka tagasisidestamisse ning iga töötaja individuaalsesse arengusse. Arenguvestluste süsteem on läbimõeldud ja ka uute töötajate sisseelamiseks on ette nähtud eraldi aeg. Regulaarselt osaletakse igas koolis kogu kollektiiviga ka koolitustel ja arenduskohtumistel, kuid need jäävad tööaja sisse, mis omakorda tekitab õpetajatele ja koolitöötajatele vaheaegadeks hingamisruumi ning paindlikkust töö planeerimisel.

Koolid tegutsevad teist aastat ja rajamisfaasi kasvuvalud on seega seljataga. „Toetavad süsteemid ja struktuurid on paigas ning toetav koolikultuur loodud. Kuigi arendustöö toimub pidevalt edasi, kutsume praegu liituma ka neid, kes kartsid pea ees tundmatus kohas vette hüpata ja päris värske kooliga liituda,“ kirjeldab Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi.
Tallinna riigigümnaasiumides plaanitakse lähitulevikus nii õppekorraldust ja -kava arendada, koostöövõrgustikke ja kogukondi laiendada kui ka hoogsast rajamisfaasist koorunud ideid ajas juurutada. Värskekoelise õppekorraldusega koolides saab senistele sammudele ja ka kolme kooli koostööle tagasi vaadata juba 2026. aastal, kui lõpetab esimene lend.
Koolijuhid on ühel nõul selles, et mitmekülgsus on kollektiivi puhul selge eelis: Tallinna riigigümnaasiumidesse on oodatud erinevad inimesed, keda koolide väärtused, õppetöö rõhuasetused ja nüüdisaegne töökultuur kõnetavad. „Koolijuhtidena mõistame, et õpetajate hoidmine ja haridusvaldkonna töökultuuri kaasajastamine on kogu haridusmaastiku oluline ülesanne,“ on Tallinna riigigümnaasiumide juhid veendunud.
[1] https://arenguseire.ee/uurimissuunad/opetajate-jarelkasvu-tulevik/ ja https://arenguseire.ee/raportid/opetajate-tootasu/