„Auschwitz on saanud sümboliks natsirežiimi põhjustatud kannatustele ning aitab hoiatusena meeles hoida seda väga valusat ja pimedat aega ning neid kohutavaid inimsusevastaseid kuritegusid. Mälestamine ja mäletamine on meie kohustus tulevaste põlvkondade ees,“ ütles president.

„Totalitaarsete režiimide varjud ei ole kadunud ka tänapäeval – me peame kõigist nendest koletutest kuritegudest rääkima ning seisma vastu katsetele neid kuritegusid õigustada või pisendada,“ rõhutas president Karis. „See annab lootuse, et sarnaseid õudusi on võimalik tulevikus ära hoida.“

President Karis toonitas mäletamise ja mineviku mõistmise tähtsust. „Totalitaarsed soovid ja imperiaalsed kiusatused toovad alati kaasa vaid kannatusi ja hirmu. Selliste režiimide pakutavad pettekujutelmad paremast tulevikust ning lihtsatest lahendusest toovad kaasa vaid valu ja julmusi. Selleks, et sellised soovid ja kiusatused ei täituks, peame hoidma vaba mõtet ja vaba sõna ning hoiatusena meeles pidama totalitaarsete režiimide kuritegusid,“ ütles Eesti riigipea.

Mälestustseremoonial osales ligi 60 eri riigi kõrgetasemelist esindajat. Kutsutute hulgas olid Suurbritannia kuningas Charles III, Belgia kuningas Philippe ja kuninganna Mathilde, Taani kuningas Frederik ja kuninganna Mary, Luksemburgi suurhertsog Henri ja suurhertsoginna Maria Teresa, Hollandi kuningas Willem-Alexander ja kuninganna Maxima, Norra kroonprints Håkon ning Rootsi kroonprintsess Victoria.

Teiste seas osalesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, Itaalia president Sergio Mattarella, Poola president Andrzej Duda, Soome president Alexander Stubb ja Läti president Edgars Rinkēvičs.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena