Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi märkis, et eelnõu keskendub menetluse pahatahtlike venitusviiside lõpetamisele, mille kasutamine on viimastel aastatel sagenenud. „Eelnõuga lahendame peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine.“

Esimees lisas, et istungil kaitsja vahetamist piirama ei hakata, kuid eelnõuga nähakse ette võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja, et menetlus ei peaks jääma asendamiste tõttu pooleli.

Hanimägi osutas, et kehtiv seadus ei võimalda istungit üldjuhul pidada ilma süüdistatavata, mistõttu saab kohtumenetlust venitada selliselt, et kohtualune ei tule istungile kohale ja esitab hiljem arstitõendi näiteks kõrge vererõhu kohta, ehkki on võib-olla ise jätnud vajaliku rohu võtmata. Eelnõu järgi saab süüdistatava üle kohut mõista ka nii, et ta ei viibi kogu aeg saalis.

Veel võimaldaks eelnõu pooltel kokku leppida aspektides, mille osas neil vaidlust pole ja mida kohtumenetluse raames uurida pole tarvis; antakse kohtule võimalus määrata mõistlik aeg kohtuistungil peetavatele kõnedele ning võimaldatakse menetlusökonoomia huvides hõlpsamalt kohut pidada videosilla vahendusel.

Samuti on eelnõuga kavas suurendada kohtulahendite avalikkust. Eelnõu järgi tuleb avalikustada kõik avalikuks kuulutatud kohtumenetluste kohtulahendid koos märkega, et need on jõustumise ootel. Hanimägi tõdes, et komisjonis oli selle punkti osas erinevaid arvamusi ning arutelu jätkub, kas kohtulahendid peaksid olema avalikud juba ka jõustumata otsuste puhul.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena