VIDEO | Mida arvavad inimesed kaitsekulude tõstmisest? „Võiksid olla suuremad küll, ma natuke seda Venemaad ikka kardan.“
(199)Delfi uuris Tallinna tänavatelt inimeste arvamust kaitsekulude tõstmise kohta viiele protsendile SKP-st: kas seda peaks tegema ning kust raha leida?
Küsitletud inimeste seas oli arvamusi mõlemasse leeri, ollakse nii kaitsekulude tõstmise poolt kui ka vastu. Ka lahendusi nähakse erinevalt, pooldatakse nii laenu võtmist kui suuremaid kärpeid.
Ühe möödakäija sõnul võiks kindlasti kaitsekulusid tõsta. „Küsimus on, kust seda raha võtta?“ küsis ta. Teine küsitletu sõnas, et kulude tõstmisest räägiti juba mitu aastat tagasi. „Nüüd, kui Trump, nagu öeldakse, puusalt tulistas, siis äkki hakati seda mõistlikuks pidama,“ lisas ta.
Ühe mehe sõnul võiks kaitsekulude tõstmiseks laenu võtta. „Riigid võtavad laenu. Küsimus on selles, et me peame stimuleerima äritegevust, et seda laenu pärast tagasi maksta maksutuludest,“ ütles ta. Teise mehe hinnangul poleks aga püsikulude katteks laenu mõistlik võtta. „Aga kust kärpida? Väga raske öelda. Kindlasti mitte hariduse pealt,“ märkis ta.
Vaata rohkem videost!
Michal: Eesti kaitsekulueesmärgiks tuleb võtta viis protsenti
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) kirjutas teisipäeval sotsiaalmeediasse postituse, kus tõi esile, et USA uus president Donald Trump on andnud selge sõnumi, et eeldab NATOs kaitsekulutuste määra tõstmist viie protsendini.
„Katteallikas kaitsekulude kasvule peab olema mitmekesine, Euroopa Liidu (EL) keskne rahastuse kasv kaitsevaldkonda, kärbete jätkumine avalikus sektoris ning laen koos EL eelarvereeglitega, mis arvestavad riikide kaitseinvesteeringuid. Ma ei näe, et saaksime hetkel makse veel tõsta,“ märkis ta.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul peab valitsus jätkama lisaraha otsimisega olemasoleva riigieelarve seest ja välistatud ei ole ka sihtotstarbelised laenud, kuid suurem osa lisarahast võiks tulla siiski Euroopa Liidu ühisrahastusest.
Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) rääkis, et uues olukorras on vajalikud uued sihid. „Siiski pole kellelgi neid eelarveid koos ega ole ka kiireid vastuseid välja öeldud numbritele,“ ütles Ligi. „Ei ole ka Leedul ja Lätil, kuigi mulje võib teine olla. Ilma maksutõusudeta pole need ka püsivalt võimalikud. Eesti maksusid tõstmas ei ole, ent kulusid küll.“