Rahandusminister Ligi kaitsekulude tõstmisest: uued sihid on vajalikud, kuid kiireid vastuseid veel pole
(51)
Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) vastas Delfile, et kuigi Eesti teeb SKP võrdluses juba ka USAle silmad ette, on uues olukorras vajalikud uued sihid.
Äsja ametisse astunud USA president Donald Trump tahab NATO kaitsekulutuste tõstmist viiele protsendile SKP-st. Teisipäeval teatas peaminister Kristen Michal (Reformierakond), et toetab seda mõtet.
Ligi rääkis, et Trumpi sõnavõtud on kollektiivkaitsest taanduvad ja ei nimeta rahvuslike huvidena ühishuve liitlastega. „Ühtlasi on riskitase Venemaa barbaarsuse uuel tasemel palju kõrgem kui Trumpi eelmisel valitsusajal,“ märkis ta. „Euroopa ei saa kumbagi unustada ja meil on tarvis USA-d veenda, et liitlastega langevad huvid kokku ja et meist kummalgi pole olnud ega saa olema tugevamat liitlast kui oleme üksteisele.“
Ta lisas, et teisalt tuleb kõigil tõsta kaitsekulusid ning kuigi Eesti kaitsekulud on suhteliselt suuruselt USA omadest juba suuremad, on uues olukorras vajalikud uued sihid.
„Siiski pole kellelgi neid eelarveid koos ega ole ka kiireid vastuseid välja öeldud numbritele,“ ütles Ligi. „Ei ole ka Leedul ja Lätil, kuigi mulje võib teine olla. Ilma maksutõusudeta pole need ka püsivalt võimalikud. Eesti maksusid tõstmas ei ole, ent kulusid küll.“
Ligi ütles, et edasine sõltub sellest, millised kokkulepped õnnestub valitsusel teha muude kulude kärpimisel ja milline saab olema Maastrichti alusel kehtivate eelarvereeglite paindlikkus Euroopa Liidus. „Erakorralistel põhjustel nagu Venemaa barbaarsuse taastumine, tuleb seda arutada, sest reeglid seda pigem lubavad,“ märkis ta.
Jürgen Ligi rääkis ERR-ile, et see, mida täpselt teha saab või milles kokku lepitakse, on hoopis teine küsimus ning Saksamaa valimistest sõltub väga palju. „Ilma Saksamaa seisukohata ei ole ka mõtet rääkida eranditest. Aluslepingut ei lähe keegi muutma, ma olen kindel,“ ütles ta. Samuti kutsus ta riike üles „mitte peksma segast, kui Trump ütleb midagi, mida meil ei ole võimalik teha.“
Mis aastal võiksid Eesti kaitsekulud jõuda viie protsendini SKP-st, ei tahtnud Ligi pakkuda. Väitele, et selle kümnendi jooksul Eesti kaitsekuludega viie protsendini ei jõua, vastas Ligi, et võib-olla tõesti mitte, aga Eesti ei ole julgeoleku tagamisel üksi ning liitlased peavad aru saama, et see on Euroopa ühishuvi.
Michal: pensione kärpima ei lähe
Pärast Michali sotsiaalmeediapostitust on kerkinud lai arutelu, kust siis katteallikad leida. Aastas tähendaks see ligi 500–600 miljonit eurot lisakulu. Michal ütles pärast neljapäevast pressikonverentsi, et pigistada annab veel ka avalike sektori kulude pealt. „Tuleb alustada kärpimist erinevate teenuste ülevaatamisest,“ märkis ta.
Michal ütles, et kui teenuseid kokku tõmmata, siis pole riigil vaja enam nii palju raha sinna panna, saaks investeerida hoopis kaitsekulutusteks.
Kui muid aspekte on Michal valmis arutama, siis pensionite puhul näitab ta punast tuld. „Minu valitsus pensione kärpima ei lähe,“ rõhutas ta. „Ma arvan, et oleme pensionitega jõudnud sinna kohta, kuhu oleme riigina tahtnud. On võimalik paremini toime tulla. Kui vaadata aastate vältel, siis 2018. aastal oli suhe keskmisse palka 39 protsenti, nüüd 49 protsenti.“
Juuni lõpp saab olema Euroopa tõehetk, mil võib selguda vastus küsimusele „mis meist saab?“ ehk kas Euroopa liidrid suudavad võtta vastu otsused, mis tõstavad kaitsekulud NATO väevõimete täitmiseks vajalikule tasemele, kajastas Delfi tagatuba. Sellisele, mis võiks tulevikus jahutada Putini mõtteid NATO proovile panemisest, näiteks Eestis. Nimelt toimub juuni lõpus Euroopa Ülemkogu.
Michal rääkis, et debatid kaitsekulude teemal käivad ja on loomulik, et seda veavad need riigid, mis Venemaa läheduses. „Peame vedama ja oma liitlastele NATOs ja Euroopa Liidus seda sõnumit (kaitsekulude kasv -toim) andma.“