Põder sõnas Delfile, et kaitseväel on vajadus saada ajateenistusse parema eesti keele oskusega kutsealuseid. „Ajateenistusse asuvad puuduliku keeleoskusega kutsealused, kes ei mõista kohati elementaarsel tasemel eesti keelt,“ märkis ta ning lisas, et see pärsib eriti esimestel teenistuskuudel neile piisavalt tõhusa väljaõppe andmist. „Olukorra tulemina on madalama keeleoskusega võitlejate oskused nõrgemad ja lahinguvalmidus madalam,“ sõnas ta.

Ta lisas, et ajateenistusse võiksid astuda võimalikult hea keelelise, füüsilise ja vaimse ettevalmistusega kutsealused, sest see tagab neile parema väljaõppe ja pakub kaitseväele paremat järelkasvu. „Mida pädevamad on ajateenijad, seda suurem on hilisem värbamisväli.“ rääkis ta. Samuti lisas Põder, et on alles analüüsimisel, kuidas tulevikus tagada ajateenistusse piisava keeleoskusega kutsealuste kutsumine.

Mullu kulus Põdra sõnul umbes 400 ajateenijale korraldatud eesti keele kursustele suurusjärgus 50 000 eurot.

Kaitseminister Hanno Pevkurile tuli kaitseväe plaan üllatusena. „Tõsi on see, et Eesti haridussüsteem ei ole kõikidele noortele suutnud piisavalt eesti keelt tagada. Seetõttu on ajateenistuse vältel kaitsevägi olnud kohustatud täiendavaid keelekursusi pakkuma. Aga iseenesest mingit poliitikamuudatust või põhimõtete muudatust kaitsevägi pole teinud ega ka plaani teha. Meie eeldus kaitseväes on see, et ajateenistusse tulija oskab eesti keelt,“ ütles ta ERRile.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena