Piret Talur: 16 000 ruutkilomeetrit kultuuripealinna
(13)
Kultuuripealinna teekond algas minu jaoks kaheksa aastat tagasi. Unistasin koos paljude kaasamõtlejatega, et 2024. aastal on Tartu kultuuripealinn ja tänu sellele varasemaga võrreldes rohkem ärkvel.
Seda mitte selles võtmes, et Tartu oleks suisa vaimset und maganud, vaid lähtudes Eesti klassiku Uku Masingu sõnastusest: „Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest.“

Aastate jooksul vormus kultuuripealinn ellujäämise (kunstide) keskseks. Koroonakriis ja sõda lähiriigis vajusid pilvena unistustele ja ideaalidele. Jääda ellu sai tähtsamaks kui olla kõigiti ärkvel…
Ka kultuuripealinna elluviimise nimel tegutsejate ring muutus, isegi käisin vahepeal Eestist eemal õppimas. Tagasi tulles oli näha, kuidas kultuuripealinn on kasvanud – Tartuga oli liitunud kogu Lõuna-Eesti, kokku seega ligi 16 000 ruutkilomeetrit Eestit! Minust sai Räpina vallas tegutsedes ikkagi kultuuripealinlane.
Sündmuste meisterdajad Räpinast
Mittetulundusühingus Sündmustemeistrid tegutsedes on meie põhimõtteks korraldada üritusi, kus meil endil meeldiks osaleda. See tähendab, et neis peaks olema peale tegutsemisrõõmu ka maailmapilti avardav osa.
Kultuuripealinna programmi tegime kaks projektiettepanekut – kõigepealt kultuuriõhtute sarja ning eraldi veel väikeprojektide vooru põlvkondadeülese paranduspäeva. Ei teagi, kas tabasime nii täpselt kultuuripealinna vaibi või meil lihtsalt vedas, igatahes said mõlemad algatused toetuse ja leidsid oma koha programmis. Erinevalt tavapärasest rahastusprotsessist pidas sihtasutus Tartu 2024 oluliseks pidada eelkohtumisi – nii mitu ja nii põhjalikke, et vabatahtlikul tegevusel põhineva ühingu liikmeina oli juba vahepeal sellest tüdimus.
Hea muidugi, et kultuuripealinna aastat nähti võimalusena kultuurikorraldajaid harida ja võrgustikutööle innustada; arusaadav, et lihtsalt raha laiali jagamine ei anna pikaajalist mõju. Aga projektiideede lepingueelses lihvimisprotsessis kihvatas nii mõnigi kord, et kuulge, sihtasutuse rahvas, see on MEIE idee, MEIE projekt, MEIE vald, laske MEIL oma asja hästi teha ja hoidke oma universaalsed soovitused endale…! Ja pärast seda, kui entusiastlikud turundusnoored tutvustasid koolitusel reklaami sihtrühma „Aktiivne seenior 40+„, keeldus 44-aastane ühingukaaslane sihtasutuse nõuandeid tõsiselt võtmast…
Et mitukümmend aastat kultuuriprojekte teinud inimestele tunduvad vähem kogenute või maal tegutsejatele suurlinlase korraldusnõuanded humoorikad või üleolevad, see on vist paratamatu. Loodetavasti tuli siiski ette ka teineteiselt õppimist (kuigi rahastaja esindajad arvavad vist alati, et neil on tõe monopol ja raha saaja peaks naeratades kõigega nõus olema).

Kui ka mõnes väiksemas asjas tekkis erimeelsusi, siis olime ikkagi uhkusega kultuuripealinna programmi osalised. Kasutasime kõigi oma sündmuste visuaalides kultuuripealinna brändiraamatut värvidest kirjašriftideni, samuti ühtses stiilis projektilogosid ning ühist pildipanka. Kommunikatsiooni ja turunduse osas tundsime kogu aasta jooksul keskset toetust.
Meie ühingu eriline lemmik ja vahel ka tüütus oli keskkonnateadlikkuse teema rõhutamine kultuuripealinna sündmustel. Tegutsedes ühinguna alates 2018. aastast (ning ühingu juhatuse liikmed 1992. aastast) sündmuskorralduses, peame tunnistama, et meile oluline keskkonnateadlik sündmusekorraldus ei ole veel kultuurikorralduses harjumuslikuks kujunenud. Lähtume sündmuste korraldamisel meile juba tavaks saanud olulistest põhimõtetest: saadaval on tasuta joogivesi, mille joomiseks kasutatakse oma kaasa toodud jooginõud või korduvkasutusega topsi; jäätmed kogutakse liigiti; saadaval on tasuta korduvkasutatavad miniprügikastid (vältimaks suitsukonide vm väikeprahi maha viskamist).
Esimestena oma piirkonnas oleme pakkunud kohvi mitte isegi korduvkasutusega, vaid lausa ära söödavatest kohvitopsidest, nii-et prügi ei tekkinud peaaegu üldse. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames toetas sündmuskorraldajaid keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend. Paraku oleme ise osalejatena märganud, et sündmuskorraldajad hoiavad siiski keskkonnahoidlikust tegutsemisest kõrvale, nt pea igal Kagu-Eesti sündmusel (laadad, peod jms) näeb ühekordseid nõusid. Kultuuripealinn kindlasti teadvustas keskkonnateadliku mõtlemise võimalikkust ja vajalikkust.

Raha on, raha pole…
Kaaskorraldaja Tulvo Ilves hakkas juba esimese sündmuse eel hauatagusel häälel ennustama: „Meid ootab aasta lõpuks ees eraisiku pankrot.“ Selle peale võisin küll sõjakalt vastuseks tsiteerida oma vanaisa soovitust „Kui matused, siis orkestriga!“, aga tegelikult ega see muidugi meeldiv ega normaalne perspektiiv ole. Pärast korduvaid eitusi või sümboolses väärtuses jaatusi rahastajatelt taandus suurepäraselt korraldamise ambitsioon lootusrikkaks sooviks mitte eraisikuna peale maksta. Palgaraha jagus korraldajatele ühe sündmuse jagu ja poolelijätmise mõte käis korduvalt läbi…
Aga siin me nüüd oleme. Ikkagi pinnal. Räpina kultuurilugu on saanud rikkamaks põlvkondadeülese paranduspäeva ja nelja elavat muusikat, hõrgutavat toitu ning üllatavaid lugusid sidunud kultuuriõhtu võrra. Ise oleme saanud kultuuripealinna aastal elamusi, mida ei osanud oodata – esimestena meenuvad Maajaama vabaõhunäitus „Metsikud bitid“, Jacob Collieri kontsert ja tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“. Senisest laiahaardelisemana toimusid Räpina Hea Kodu Päevad koos palkmajaehitajate konverentsi ja nooraednike kutsevõistlusega ning Leevaku külaseltsi etendust „Leevaku kullakaevur“ käis mõnigi fänn vaatamas suisa mitu korda. Ise oleme uhked, et tõime väikese Räpina valla Norra, Austria ja Madalmaade saatkondade kaardile – suursaadikud käisid meie kutsel projekti „Kolm silda üle piiri“ kultuuriõhtutel.

Kultuuripealinna programmi välja kuulutamise sündmus oli Tartu Aparaaditehases 19. oktoobril 2023. Sama päeva keskpäeval abiellusime kaaskorraldajaga. Arutasime: koos on ägedam. Loodetavasti.
Õhtul vettisime ühiselt kümnete ja sadade kultuuritegijatega Aparaaditehase hoovil. Arutasime: kultuuripealinnaga on ägedam. Loodetavasti.
Küsite: „Ja nüüd?!“
Nüüd ma tean, et meil oli õigus!
