Siseministeerium esitas valitsusele kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu
(34)
Siseministeerium saatis valitsusele heaks kiitmiseks ja riigikogule edastamiseks kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on täpsustada olemasolevat regulatsiooni, lähtudes varasemas praktikas ilmnenud kitsaskohtadest, usuliste ühenduste mitmekesistumisest ning ka riskidest julgeolekule, mis kaasnevad religiooni radikaliseerumise või poliitilise instrumentaliseerimisega.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul täpsustab eelnõu tingimusi, mis puudutavad nii usuliste ühenduste administratiivset juhtimist kui ka näiteks mistahes majanduslikku sõltuvust meile vaenulike riikide valitsustega seotud või koostööd tegevatest usuorganisatsioonidest.
„Eelnõu abil soovime kaitsta usuvabadust Eestis ja muu hulgas välistada meie usuorganisatsioonide ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks. Riigina austame usuvabadust ning jätkuvalt ei kavatse riik kergekäeliselt sekkuda kirikute ja koguduste tegevusse kuid muutunud julgeolekukeskkonnas tuleb meil tagada võimalused piirata ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu nii täna kui ka tulevikus,“ ütles Läänemets.
Eelnõu ei muuda põhimõtet, et usulise ühenduse sundlõpetamise osas teeb lõpliku otsuse kohus. Seadusmuudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka näiteks vene õigeusu keelustamist Eestis. Kuid eelnõu toob selgemalt välja riigi ja meie ühiskonna ootused siin tegutsevatele usuorganisatsioonidele, kes peavad igal juhul tegutsema Eesti seaduste alusel.
Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa ka olla sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva ega sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Samuti täpsustab eelnõu seda, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. „Me ei saa seaduse mõistes käsitleda vaimulikuna inimest, kes ühel või teisel põhjusel ei tohi isegi Eestis elada või viibida. Pole kuidagi loogiline, et Eestis tegutsevat usuühendust ja selle järgijaid saaks juhtida või teenida inimene, keda me siia riiki näiteks turvakaalutlustel ei luba. Siinkohal on tõesti kahetsusväärseks näiteks olukord, kus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus ei ole aasta jooksul valitud uut kirikujuhti Eestis elamisloa ja seeläbi ka vaimulikuna tegutsemise õiguse kaotanud metropoliit Eugeni asemel,“ selgitas Läänemets.
„Teatavasti ei pikendatud metropoliit Eugenile elamisluba julgeolekukaalutlustel ning Eesti seaduste kohaselt oleks kirik pidanud valima uue eestseisja – metropoliidi. Aga kahetsusväärselt juhitakse ka praegu Eestis tegutsevat kirikut otse Moskvast,“ märkis minister.
Siseministri sõnul soovitakse seadusemuudatustega tagada, et inimesed saaksid oma usku vabalt praktiseerida ning kirikud ja kogudused vabalt tegutseda, ilma vaenulike suunisteta ega kohustuseta kuuletumisvande tõttu tegutsema vaenulike režiimide huvides.
„Eelnõu eesmärk pole kindlasti sekkuda seadusekuulekate ning Eestis tagatud usu- ja muid vabadusi austavate usuühenduste tegevustesse. Seadusega kavatseme küll välistada selgelt selle, et meile vaenulikud välisriigid või näiteks terroristlikud organisatsioonid saaksid religiooni kaudu meie ühiskonda mõjutada, võimendades näiteks meie väärtusruumi ebasobivaid sõnumeid - olgu selleks terrorismi ja vägivalla õigustamine või näiteks vaen mingisuguse teise usutunnistusega inimeste suhtes,“ rääkis Läänemets.
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) presidendi Urmas Viilma sõnul mõistab EKNi juhatus, et valitsusel lasub kohustus maandada ja ennetada julgeolekuriske Eesti riiklikule iseseisvusele ja rahvale ning teha selleks ka vajalikud seadusemuudatused. „Hea meel on tõdeda, et EKNi poolt sügisel esitatud parandusettepanekutega on ministeerium arvestanud ning peamised mureküsimused on lahendanud,“ lisas Viilma.
Eelnõu eeldatav üleandmine riigikogule toimub jaanuari lõpus. Seadus jõustub eeldatavalt 2025. aasta esimeses pooles. Kirikutele ja kogudustele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud.