Täna toimunud istung oli Yooni esimene avalik esinemine pärast tema vahistamist lühiajalise sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu 3. detsembril. Eraldi uurivad õiguskaitseasutused, kas Yoon ja teised panid seoses sõjaseisukorra kehtestamisega toime mässu, võimu kuritarvitamist ja muid kuritegusid, vahendab Associated Press.

Pärast sõjaseisukorra järsku kehtestamist saatis Yoon väed ja politseinikud parlamendihoonet piirama, kuid piisavalt seadusandjaid kogunes erakorralisele istungile, et sõjaseisukord tagasi lükata ja sundida Yooni meedet järgmise päeva varahommikul tühistama.

Yoon on sellest ajast saati väitnud, et vägede lähetamine ei olnud mõeldud seadusandjate parlamendihoonesse juurdepääsu blokeerimiseks, vaid hoopis hoiatuseks peamisele opositsioonilisele parteile, kes on kasutanud oma seadusandlikku enamust, et takistada Yooni tegevuskava, õõnestada eelarveseadust ja esitada süüdistus mõnele tema tippametnikule.

Parlamendihoone juurde saadetud sõjaväeüksuste komandörid ei ole Yooni väidetega nõus. Eriüksuse ülem Kwak Jon-keun ütles parlamendi kuulamisel, et Yoon oli talle otse helistanud ja palunud, et tema väed „hävitaksid kiiresti ukse ja tiriksid sees olevad seadusandjad välja“. Kwaki sõnul ta käsku ei täitnud.

Kohtus eitas Yoon, et käskis komandöridel seadusandjad hoonest välja viia. Ta lisas, et seadusandjad oleksid võinud sõjaseisukorra tühistamiseks hiljem kuskil koguneda. Yoon väitis ka, et kui ta oleks püüdnud füüsiliselt hääletust takistada, oleks see pälvinud rahva vastureaktsiooni.

Yoon eiras varem mitmeid palveid ilmuda ülekuulamisele. Tema kaitseminister, politseiülem ja mitmed sõjaväekomandörid olid sel ajal juba sõjaseisukorra jõustamises osalemise tõttu vahistatud. Yoon peeti lõpuks kinni 15. jaanuaril, kui võimud mobiliseerisid tema elukoha lähedale sadu politseinikke.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena