Kas kardame tormakat, nõrgalt positsioonilt tehtud rahu või loodame, et Trump proovib Ukraina paremasse seisu aidata? Millest peab Ukraina olema valmis loobuma, millest ei tohiks ta mitte mingil juhul loobuda? Kuidas tagada, et Ukrainas rahu sõlmimine ei annaks Putinile võimalust uueks agressiooniks valmistuda? Mida arvata peaminister Kristen Michali seisukohast, et Eesti peaks seadma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise 5%-ni SKP-st? Kuidas teised riigid kulutama panna?

Euroopa Parlamendist eetrisse minevas saates osalevad Jana Toom (Keskerakond, Uueneva Euroopa saadikurühm), Marina Kaljurand (SDE, Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide saadikurühm) ja Jaak Madison (Keskerakond, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide saadikurühm). Saadet juhtis Herman Kelomees.

Kaljurand: Trump on uus reaalsus

Toom ütles saates, et Keskerakonnas on arvamusi Trumpist seinast seina, kuid jagatakse uskumust, et me peame ise rohkem ära tegema. Madison nentis, et eestlased USA presidenti ei vali ning tuleb arvestada olukorraga.

Ka Kaljurand nentis, et Trump on uus reaalsus ning sellega tuleb elada. „Me peame arvestama sellega, mida Donald Trump on lubanud, aga mida ta on ka esimestel päevadel jõudnud teha. Ta on jõudnud juba sadakond üksikakti vastu võtta. Me peame vaatama neid ja kas ta hakkab neid kõiki ellu viima.“

Trump oma inaguratsioonikõnes Ukrainat ei maininud. Madisoni sõnul ongi valik, kas selles kõnes keskenduda siseriiklikele või välispoliitilistele teemadele. „See, et ta ei maininud Ukraina küsimust, ei tähenda, et Ukraina ei oleks teemaks.“

Toom ütles, et teda häiris kõne puhul rohkem see, et peale Ukraina või Venemaa mainimise, ei maininud Trump seal kuidagi liitlasi üldisemalt. „Tegelikult oli juba kuulda, et mis saab olema, nad ilmselt suruvad Ukrainat loobuma okupeeritud territooriumist või selle osast ja nad suruvad Venemaad neelama alla selle NATO liikmelisuse. Aga vaatame, millega see kõik lõppeb.“ Ta tõi ka välja, et koondamine Gazpromis näitab, et sanktsioonid lõpuks toimivad.

Kaljurand ei nõustunud Madisoniga inaguratsioonikõne osas. Ta ütles, et see, et kõnes ei mainitud liitlasi ega Euroopa Liitu, näitab selgelt, et USA liigub isolatsiooni poole. Ta tõi näiteks, et uue presidendi esimeste sammude hulgas oli Maailma Terviseorganisatsioonist ja Pariisi leppest välja astumine.

Madison: Michali väljaütlemine oli poliitiline soolo

Eile tuli peaminister Kristen Michal välja ideega, et Eesti peaks oma kaitsekulud tõstma viie protsendini. Sama on öelnud ka Donald Trump. Toomi sõnul andis Michal lubaduse, milleks tal pole rahalist katet. Ta rääkis, et Eesti võib tõsta oma kaitsekulud ka kümne protsendini, kuid NATO potis on see summa kaduvväike. Samuti tõi ta välja, et ka USA ise ei kuluta viis protsenti SKP-st kaitsele.

Madison ütles, et Michali väljaütlemine oli poliitiline soolo. „Me võime argumenteerida, kas see protsent võib olla kolm, neli, vii, kuus Eestis, küsimus on tihti ka kuhu see raha läheb päriselt.“

Kaljurand ütles, et ta tahaks Michalilt endalt kuulda, kus ta selleks rahalisi vahendeid näeb. Ta tõi välja, et sotsid on öelnud ka varem, et riigikaitsekulutuste katmiseks võiks võtta laenu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena