Pole selge, kui suurt osa abi see puudutab, sest kongress on juba paljudele programmidele raha eraldanud ja see tuleb kohustuslikus korras ära kulutada või on juba kulutatud, vahendab Associated Press.
Trumpi korralduses öeldakse, et „välisabitööstus ja bürokraatia ei ole kooskõlas Ameerika huvidega ja on paljudel juhtudel Ameerika huvide vastased“ ning „teenivad maailmarahu destabiliseerimise eesmärki, propageerides välisriikides ideid, mis otseselt vastanduvad harmoonilistele ja stabiilsetele suhetele riikide sees ja vahel“.
Selle tõttu kuulutas Trump, et enam ei anta USA välisabi viisil, mis ei ole täiesti kooskõlas Ühendriikide presidendi välispoliitikaga.
Välisminister Marco Rubio ütles eelmisel nädalal senati väliskomitees oma ametisse nimetamise kuulamisel, et iga kulutatavat dollarit ja iga tegevuskava peab õigustama vastus kolmele lihtsale küsimusele: kas see muudab USA turvalisemaks, kas see muudab USA tugevamaks, kas see muudab USA jõukamaks?
Trump on juba ammu välisabi üle kurtnud, kuigi see moodustab tavaliselt vaid umbes ühe protsendi föderaaleelarvest, välja arvatud erakordsed juhtumid, nagu miljardid dollarid Ukrainale relvade saatmiseks.
Viimased andmed välisabi kohta on pärit detsembri keskpaigast ja need on eelarveaasta 2023 kohta. Need näitavad, et välismaistele programmidele oli eraldatud 68 miljardit dollarit. Jutt käib kõigest kokku, näiteks katastroofiabist tervishoiu ja demokraatia edendamise algatusteni 204 riigis ja piirkonnas.
USA suurimate välisabisaajate hulgas on Iisrael (3,3 miljardit dollarit aastas), Egiptus (1,5 miljardit) ja Jordaania (1,7 miljardit). Sealt aga ilmselt eriti vähemaks ei võeta, sest need on aastakümneid kestnud pikaajalised paketid, mida mõnel juhul katavad lepingulised kohustused.
Vabariiklased kärbivad traditsiooniliselt ÜRO rahastamist.
