2023. aasta aprillis võttis Euroopa Nõukogu vastu palkade läbipaistmise direktiivi, mille eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu. Direktiiv peaks muutma palga kujunemise töötajale arusaadavaks, suuremad ettevõtted peavad hakkama analüüsima ja ka töötajatele avaldama palgalõhe näitajaid. Lisaks sellele peavad ettevõtted palgataseme või vahemiku avalikustama kandideerijale enne tööintervjuud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster ütles, et praegu on eelnõu ettevalmistamisel ning kevadel on see plaanis saata avalikule kooskõlastusringile. Valitsuse lauale võiks see jõuda suveks ning uued nõuded hakkaksid kehtima 2026. aasta juulis.
Laaster kirjeldas, et enne Euroopa Liidu direktiivi läbirääkimisi korjati tööandjate ja teiste organisatsioonide tagasisidet Eesti seisukohtade koostamisel. Pärast seda on ministeerium käinud erinevatele puudutatud osapooltele direktiivi nõudeid tutvustamas.
Laaster rääkis, et direktiivi ülevõtmine on Eestis pisut keerukam, sest suurtele tööandjatele tekkiv aruandlus tahetakse muuta registriandmepõhiseks. „See tähendaks, et töötasusid puudutav analüüs tehtaks riigi poolt ja vähendaks oluliselt tööandjate lisanduvat halduskoormust. Selline lahendus on Eestis põhimõtteliselt võimalik, kuna liigume andmepõhise aruandluse suunas. Samas on uue aruandluse planeerimine väljakutse, arvestades, et töötasude andmepõhist aruandlust pole veel rakendatud.“
Teise kitsaskohana direktiivi ülevõtmisel tõi Laaster välja kohustusliku palgasüsteemi nõue, mida seni Eestis olnud ei ole. „Paljudel tööandjatel on küll juba täna palgasüsteemid olemas, kuid neile, kel tööde väärtusi hinnatud ei ole ja palgasüsteem puudub, pakume riigi poolt tuge. Tööandjate toetamiseks hangime avalikku kasutusse soovitusliku metoodika tööde väärtuse hindamiseks koos eestikeelse juhendmaterjaliga ning alates 2026. aastast pakume personalitöötajatele ja juhtidele ka tööde väärtuse hindamise alast koolitust.“