„Arvestades Ukraina vajadusi operatiivselt liikuda ohualadele, pakkusime koos päästeliiduga välja mobiilse moodullinnaku idee, mis koosneks erilahendusega haagistest ja kuhu saaks majutada 44-liikmelise demineerimismeeskonna,“ rääkis ESTDEV-i Ukraina ülesehituse juht Margus Gering. „See on paindlik ja kulutõhus lahendus. Lisaks ei nõua haagiste vedamine spetsiaalset sõidukit, sest neid saab transportida olemasolevate sõiduvahenditega,“ lisas ta.

Eesti saadetud demineerimislinnakus on üheksa haagist, millesse on ehitatud staap, magamisruumid, pesuruum WC ja dušiga, köök ning varustuse ja remondi ruumid. Kõik haagised on varustatud õhukonditsioneeri ja soojuspumbaga. Lisaks on linnakul ka Starlink seadmed interneti kasutamiseks ja spetsiaalhaagis generaatori jaoks, et tagada linnaku toimimine elektripuudulikes piirkondades.

Haagised tootis Eesti ettevõte Alro Trailers, mis võitis projekti elluviimiseks korraldatud 365 000-eurose riigihanke. Haagislinnaku transpordivad Ukrainasse päästeliidu vabatahtlikud päästjad.

Vajadusel luuakse ka Eestisse

Projekti nõustanud päästeliidu juht Piia Kallas sõnas, et demineerimislinnak aitab Ukraina politseinikel sõja-aladel efektiivsemalt liikuda. „Eestlaste saadetud abi annab politseinikele võimekuse majutada suuri demineerimisüksuseid otse kriisikeskustes ja rinde lähistel aladel, säästes aega ja tagades nende mobiilsuse ohu korral,“ selgitas Kallas.

Eestis selliselt lahendatud mobiilset töö- ja olmekeskkonda ei leidu. „Seetõttu on ukrainlaste tagasiside toote toimimisele oluline, et vajadusel ka Eestis sarnane lahendus luua,“ lisas Kallas.

Ukrainas tegelevad demineerimisega peamiselt politsei ja päästeteenistuse demineerijad. Enamasti asuvad ohu all olevad alad suurtest asulatest eemal, kus puudub vajalik infrastruktuur, et tagada demineerijatele turvalised töötingimused.

Ukrainast on mineeritud üle 30%

Välisminister Margus Tsahkna (E200) sõnul aitab Eestist saadetud demineerimislinnak kaasa ühe äärmiselt tõsise probleemi lahendamisele, kuna Venemaa täiemahuline agressioon kestab ja Ukraina abivajadused aina suurenevad.

Kolme sõja-aasta jooksul on tema sõnul Ukrainast saanud maailma enim mineeritud riik. Hinnanguliselt on mineeritud alasid üle 250 000 km2 ehk kolmandik Ukraina pindalast. See ohustab Tsahkna sõnul tsiviilelanike elusid, takistab majanduse arengut eriti põllumajanduses ja pidurdab Ukraina ülesehitust.

„Ukraina territooriumist on mineeritud üle 30% ja praeguse demineerimise tempo juures kuluks selle puhastamiseks 700 aastat. Seega võimaldab iga täiendav abivahend Ukraina alad kiiremini turvalisemaks muuta,“ sõnas Tsahkna.

ESTDEV-i tegevjuht Klen Jääratsi sõnul aitab koostööprojekt päästeliiduga tõsta Ukraina demineerimisüksuste võimekust miiniväljade ja lõhkekehade kahjutuks tegemisel ning võimaldab demineerijatele võimalikult ohutuid töötingimusi missioonide ajal. Samuti pakub see projekt koolitusi Žõtomõri politseiakadeemia demineerimisprogrammi kaasajastamiseks.

„Miinid on vaiksed tapjad ning sõja ajal paigaldatud lõhkekehad peidavad end maapõues aastakümneid. Selline ulatuslik saastumine muudab omakorda väga keeruliseks kogu taastamise ja ülesehituse sõjast kõige enam mõjutatud piirkondades. Ukrainlastel seisab ees pikaajaline demineerimistöö ja Eesti on valmis kaasa aitama, et Ukraina muutuks taas ohutuks ja turvaliseks oma elanikele, et majandus saaks kasvada ja ülesehitus jätkuda,“ rääkis Jäärats.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid