Euroopa Komisjon: Soome riigi abi rahvusringhäälingule Yle vastab kõigile EL-i reeglitele
(9)
Euroopa Komisjon otsustas vaidluses riigiabi üle Soome rahvusringhäälingu Yle kasuks.
Otsus puudutas erameediettevõtte Sanoma Media Finland kaebust, milles väideti, et Yle voogedastusteenus Yle Areena ja selle haridussisu kujutavad endast ebaõiglast riigiabi ja turu moonutamist, vahendab Broadbandtvnews.com.
Sissetuleku poolest Soome suurim meediaettevõte Sanoma Media Finland, mis annab välja juhtivat ajalehte Helsingin Sanomat, esitas kaebuse 2021. aastal. Sanomal on ka haridusmaterjalidele spetsialiseeruv tütarettevõte. Sanoma väitis, et Yle finantseerimismudel annab sellele ebaõiglase konkurentsieelise digitaal- ja haridussisuturul, mis rikub Euroopa Liidu õiglase konkurentsi reegleid.
Sanoma viitas oma kaebuses peamise murena Yle Areenale. See erinevat tasuta sisu pakkuv platvorm on muutunud Soomes tasuliste voogedastusteenuste suureks konkurendiks. Sanoma seadis kahtluse alla ka Yle haridussisu tootmise, väites, et see konkureerib ebaõiglaselt erarahastusega alternatiividega.
Pärast üksikasjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Yle finantseerimine on täielikus kooskõlas Euroopa Liidu riigiabireeglitega. Komisjon ei leidnud tõendeid, et ringhäälingu tegevus moonutab konkurentsi või rikub Euroopa Liidu seadusi. Otsus kinnitas ka, et Soome seadusandluses ei ole vaja midagi muuta.
Komisjon rõhutas, et Yle finantseerimisstruktuur on Euroopa Liidu reeglitega vastavuses, sest see on seotud avaliku teenuse eest tasumisega. Euroopa Liidu avalik-õiguslikel ringhäälingutel on õigus saada riigi toetust nii kaua, kuni seda kasutatakse selgelt defineeritud avalike teenuste kohtustuste täitmiseks.
Soome valitsus väitis vastuses kaebusele, et Sanoma on avalik-õigusliku ringhäälingu rolli ja tegevust valesti tõlgendanud. Valitsus tõi esile, et Yle Areena ja Yle haridussaated on ringhäälingu avalikkuse huvide teenimise missiooni hädavajalikud komponendid.
Valitsuse teatel hõlmab Yle mandaat üldise ligipääsu andmist kõrgekvaliteedilisele sisule, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamist ja meediaalase kirjaoskuse toetamist, mis kõik õigustavad riiklikku finantseerimist. Eriti haridussisu kirjeldati otsustava tähtsusega teenusena, eriti kriisiaegadel, nagu seda oli COVID-19 pandeemia, kui distantsõpperessursid olid väga nõutud.