Polnud piisavalt tõendeid: Pärnu maakohus mõistis Tervise Paradiisi ja selle valveinstruktori uppumissurma süüdistuses õigeks

Kohus leidis, et esitatud süüdistus on valdavas osas tõendamata ja pole kooskõlas süüks arvatud kuriteo koosseisu tunnustega.

Pärnu maakohus mõistis Gert Kuusiku ja OÜ Tervise Paradiisi neile esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks. Kohus jättis läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagid. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitab Eesti Vabariik Kuusikule ja OÜ Tervise Paradiisile nende valitud kaitsjate menetluskulud kogusummas ca 68 000 eurot.

Gert Kuusikut ja OÜ Tervise Paradiisi süüdistati ettevaatamatusest surma põhjustamises. Täpsemalt süüdistati Kuusikut selles, et tema, kes vastutas töötajate graafikute ja asenduste leidmiste eest, määras graafikusse ettevõtte administraatori, kellel puudusid valveinstruktori oskused ja väljaõpe.

Eeltoodud puudustega inimese tööle määramisel rikkus Kuusik süüdistuse järgi hoolsuskohustust ja põhjustas olukorra, kus 2023. aasta 11. märtsil viibis nelja meetri sügavuse hüppebasseini vette lükatud noormehe päästmistegevusega alustamine ja kiirabi väljakutsumine. Noormees suri haiglas 2023. aasta 14. märtsil. OÜ Tervise Paradiisi süüdistati selles, et tegutsedes läbi enda pädeva esindaja ehk Gert Kuusiku, põhjustas ettevõte ettevaatamatusest inimese surma.

Süüdistuses ekslikud eeldused

Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistuses toodud väide, et administraator, kes justkui tol päeval ootamatult valveinstruktorina graafikusse määrati, ei olnud valveinstruktor. Kohtulikul uurimisel selgus, et ettevõtte nimel oli juhataja ja administraatori vahel loodud valveinstruktori asendamiseks õigussuhe juba varasemalt.

Samuti oli ta ametijuhendis toodud isikuomadustega ja tööks välja õpetatud nagu teised instruktorid ehk tal oli vajalik pädevus ja oskused valveinstruktorite meeskonnas töötamiseks. Seega oli süüdistuses oli ekslikult eeldatud, et administraatorile anti ootamatult valveinstruktori ülesanded.

Valveinstruktorid tegutsesid veekeskuses kolmes positsioonis ehk kaamerate taga, basseini alas ja meditsiinipunktis. Neid positsioone vahetasid nad iga tunni tagant. Lisaks füüsiliselt basseini alas kohalolnud instruktorile toimus ka samaaegselt kaameravalve teise instruktori poolt, sh hüppebasseini alas. Kohtulik uurimine tuvastas, et vaatamata võetud meetmetele, ei märganud ükski valveinstruktor seda hetke, kui kannatanu selja tagant vette tõugati.

Ligi kolm minutit vee all

Kohtus ütlusi andnud kannatanu vettelükkaja sõnade kohaselt naljatlesid nad spaas vette lükkamise ja vee alla peitmisega. Kui aga ühel hetkel tundus seltskonnale asi kahtlane, siis ei informeeritud sellest valveinstruktorit, vaid üritati ise sukelduda ja asja uurida. Kannatanu oli sel ajal vee all olnud 2 minutit ja 19 sekundit. Kui valveinstruktor olukorda märkas, toodi kannatanu veest välja. Mees oli vee all kokku 2 minutit ja 58 sekundit. Kiirabi kutsumise aeg oli kooskõlas valveinstruktoritele antud instruktaažiga ja ei saa heita ette, et valveinstruktoritele olid antud valed juhised ettevõtte poolt.

Kohus nõustus kaitsjatega selles, et antud juhul ei ole põhjust rääkida ebapädevusest või ebapiisavast väljaõppest. Antud juhul on küsimus olukorra vahetus tajumises. Kohtulik uurimine ei tõendanud, et valveinstruktor oleks saanud vähimatki viidet situatsioonile või selle tõsidusele. Samuti ei saanud ta teavet selle kohta, et kedagi on tahte vastaselt vette lükatud.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kui samadel asjaoludel oleks neljameetrise hüppebasseini valves olnud mõni teine valveinstruktor, siis sündmuse faktiline objektiivne mittetajumine oleks viinud sama tulemuseni.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et Gert Kuusikul puudus selline pädevus ja sellest lähtuv tegu, mida süüdistus talle omistab. Tema tegevus ei saanud tuua ega toonudki kaasa hoolsusvastast käitumist, mida saaks siduda koosseisulise tagajärjega ning omakorda tuletada sellest paralleelselt juriidilise isiku vastutust.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.