„Me peame oma eesmärgid täpselt kindlaks määrama. Kas me püüdleme sõja või agressiooni lõpetamise poole? Sellel ühesõnalisel erinevusel on tohutud poliitilised tagajärjed ning tagajärjed julgeolekus nii Ukraina kui ka Euroopa tuleviku jaoks,“ ütles Budrys konverentsil.

Oma kõnes kutsus Budrys Euroopa liidreid võtma vastuseks geopoliitilistele ja julgeolekuväljakutsetele kasutusele otsustavaid meetmeid ning rõhutas vajadust tugevdada kaitse- ja julgeolekumeetmeid kogu kontindendil.

„Praeguses geopoliitilises olukorras ei ole olemas lihtsaid vastuseid, odavaid otsuseid ja lihtsaid valikuid. Selle asemel peame me leidma tarku teid tekkinud probleemidest ülesaamiseks. Meie tänane tegevus määrab tulevase Euroopa julgeoleku,“ ütles Budrys.

Budrysi sõnul tabas Venemaa täiemahuline sissetung 2022. aastal Euroopat ootamatult. Tema arvates toimus see käest lastud võimaluste ja kõhkleva poliitika tõttu Venemaa suhtes.

„Me lasime käest kriitilise võimaluse Venemaa peatada, kui me seda saime. Alates otsustamatusest Bukaresti tippkohtumisel 2008. aastal kuni ebapiisava reaktsioonini Krimmi annekteerimisele ja Ida-Ukrainasse sissetungile 2014. aastal. Kui Venemaa 2022. aastal on laiaulatuslikku sissetungi alustas, ei olnud me ikka valmis,“ lausus Budrys.

„Täna on olukord endiselt ähvardav: Iraani droonid ja Põhja-Korea väed aitavad Venemaad tema sõjas, Hiina toetab vaikselt Kremli agressiooni ja Venemaa hiilib varilaevastiku abi sanktsioonidest mööda,“ lisas Budrys.

Kopnverents oli sel aastal pühendatud lääne ühistele pingutustele Ukraina toetamiseks, vajadusele tegutseda ühiselt Venemaalt lähtuvate ohtude vastu, NATO tugevale kaitse- ja heidutuspoliitikale ning kõige tähtsamatele küsimustele enne NATO tippkohtumist Haagis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena