VIDEO | TV3: Eestis suri inimkaubanduse ohver

Eestis ei räägita just sageli inimkaubandusest, kuid varjatult toimub see meie ümber pidevalt. Möödunud aasta detsembris suri üks neist noortest naistest, kelle elu hävitas just inimkaubandus.

Eluliin on 20 aastat tegelenud inimkaubanduse ja soolise vägivalla ohvritega ning näinud, kuidas väga noorelt sellise ekspluateerimise ohvriks langenud inimesed ei tule nende traumadega toime ning nende tervisekahjud on nii suured, et tihti lõpeb see väga varajase surmaga.

MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder selgitab, et tal on südamest kahju, et meil on üks traagiline juhtum, mis on saanud ka meedias väga palju kajastust. See juhtum toimus kümmekond aastat tagasi. Tartu kohtumaja leidis, et inimesele tekitatud kahju ei ole võimalik rahas hinnata, kuid määras ohvrile 150 000 euro suuruse moraalse kompensatsiooni. Kahjuks suri see noor naine 2024. aasta detsembris. Ta suri oma tervisekahjude tagajärjel.

Tegemist oli juhtumiga, kus 2011. aasta alguses võttis viis meest vabaduse sel ajal 14-aastaselt tüdrukult ja hakkas teda oma kriminaalidest sõpradele müüma. Mehed kasutasid kahe aasta vältel tüdruku kallal vägivalda, uimastasid teha, sundisid tarbima narkootikume ja alkoholi ning lasid täiskasvanud meestel teda raha eest vägistada.

Sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite teenuse juhi Sirje Blumbergi sõnul pöördus eelmisel aastal nende poole 301 uut klienti ning nad tegid kokku 800 nõustamist.

Kahju on enamasti nii füüsiline kui ka vaimne. Füüsiline kahju võib olla tingitud paljudest läbielatud või ravimata suguhaigustest ja pidevast ja jõulisest ärakasutamisest noores eas. Vaimsed traumad aga võivad viia sügava depressiooni ja enesetapu mõteteni. 40% inimkaubanduse ohvritest kaalub suitsiidi.

„Ma olen rääkinud noorte naistega, kes on üle elanud seksuaalakte, milles nad ei ole ise kokku leppinud. See, et nad on prostitutsioonis ei tähenda, nad peaksid olema valmis kõigeks. Samamoodi elatakse üle vägistamisi ja füüsilist vägivalda. See, et keegi sulle raha andis või, et sa mingil hetkel olid millegi tegemiseks nõus, ei tähenda, et sa oleksid nõus kõigega.“ lisas Mölder.

Eesti on inimkaubanduse vaates sihtriik, paljudel juhtudel tulevad siia mõneks ajaks tööle kolmandatest riikidest pärit naised, kes on sunnitud 60% oma prostitutsiooniga tegelemise tulust andma vahendajatele. 2019. aastal ilmunud andmete kohaselt toimusid peaaegu kõik kupeldamiskuriteod mõnes Tallinna korteris või erootilise massaaži salongis. Kuid samamoodi värvatakse ka meie oma inimesi, eriti noori ja ka puudega inimesi.

Möödunud suvel võeti Euroopa Liidus vastu inimkaubanduse nõudluse vähendamise meetmete direktiiv. Eestis pole seksi müümine ega täisealiselt isikult ostmine praegu kuritegu. Eluliin on välja pakkunud seksi ostmise kriminaliseerimise.

Mölder lisab: „Praegu kellelegi raha andes võid sa kasutada inimest, kes on uimastatud, kes on tuimestatud ning haavatav. Võibolla ta on 18 või vanem, aga võibolla ta on erivajadusega või puudega, võibolla ta on mingitest asjaoludest tingitud, võibolla see pole puhtalt tema vaba tahe.“

Justiitsministeerium andis täna ka omapoolse sisendi, mis kõlas järgmiselt. „Eestis võeti inimkaubanduse direktiiv vastu 2024. aasta juulis ning hetkel tegeleme ministeeriumis selle ülevõtmisega, milleks on meil aega kaks aastat. Selle käigus tulevad erinevad küsimused partneritega alles lauale.“