GRAAFIKUD | Keskmine eestlane soovib saada rohkem lapsi, kui on rahvastiku taastumiseks vaja. Ometi sündimus kahaneb

Rahvastikuteadlased arvavad, et kahanev sündimustrend on ümberpööratav, kuid üksnes seni, kuni rahvas ka päriselt lapsi tahab saada. Seda aga on keeruline tagada, sest tegureid, mis seda mõjutab, on väga palju.

Statistika sai kirja ja suud vajusid ammuli: 2024. aastal sündis tuhande jagu vähem lapsi kui aasta varem. Kui 2023. aastal registreeriti Eestis 10 721 sündi, siis mullu kõigest 9646. Niisiis hakkasid häirekellad kõlisema ja mitte asjata. „Kisub negatiivse rekordi poole,“ nentis Tallinna ülikooli demograafiakeskuse vanemteadur Martin Klesment. „Kui sündide arvus on 10% jagu kukkumist, võib arvata, et ka summaarses sündimuskordajas on sama palju langust.“

Kuigi täpne sündimuskordaja saab paika alles tänavu kevadsuvel, võib üldistava suurusjärgu siiski paika panna. Mullu näitas statistika, et ühel Eesti naisel oli keskmiselt 1,31 last, seega 10% jagu vähenemise korral oleks see näitaja 1,18. See tähendaks aga seda, et sündimuskordaja jääks pea ühe lapse võrra allapoole tasemest, mis on tarvilik selleks, et rahvastik suudaks end taastoota. Selleks taastetasemeks on 2,1, ning kui summaarne sündimuskordaja jääb pikemaks ajaks sellest palju allapoole, tõotab tulevikus olla kamaluga probleeme majanduses ja sotsiaalsüsteemis ning küsimärgi alla jääb rahva kestvus.